Päev: 15. detsember 2012

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi kaasa rääkima Euroopa Liidu rahakasutuse planeerimisel

Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu fintantsvahendite planeerimise protsess. Sellega seoses on viimastel kuudel palju kõneainet tekitanud põllumeeste meeleavaldused. Novembri lõpus kogunes Euroopa Nõukogu, et arutada Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi eelarve üle. Ühisele kokkuleppele ei jõutud – seega jätkavad riigipead ja valitsusjuhid läbirääkimisi.

Samal ajal, kui Euroopa juhtivad pead vaidlevad eelarve suuruse üle, huvitab kodanikke pigem see, kuidas raha kulutatakse. Ka Eestis on mitmeid näiteid sellest, kuidas abiraha on kasutatud viisil, mis ei suuna meie riiki jätkusuutlikule arenguteele. Vähehaaval oleme oma poliitikutelt hakanud nõudma teistsugust lähenemist.

Sel aastal on järgmise perioodi rahade planeerimist juhtinud rahandusministeerium, kes koostöös teiste ministeeriumite ning
katusorganisatsioonidega on välja sõelunud kõige enam rahastamist vajavad suunad (vt ka http://www.struktuurifondid.ee/eesti-prioriteedid/).

Tuleval, 2013. aastal jätkuvad arutelud detailsemal tasandil ning usutavasti kaasatakse neisse rohkem vabaühendusi. Nende Euroopa Liidu abirahade planeerimise ja jälgimisega seotud tegevusi koordineerib Eesti Roheline Liikumine. Regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel valmis veebileht www.ngo.ee/eurofondid, mis kajastab eelarve planeerimise protsessi vabaühenduste vaatevinklist. Vabaühenduste omavahelise infovahetuse hõlbustamiseks on loodud ka meililist “Eurofondid”. Kui soovite listiga liituda, palun andke sellest märku triinu@roheline.ee.

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

Jätkub kodukohakampaania „Mulle meeldib Rõuges“

Kodukohakampaania „Mulle meeldib Rõuges“ on suunatud eelkõige neile Rõuge vallas elavatele inimestele, kes pole end veel valda sisse registreerinud, aga ka uutele tulijatele.

“Rõuge vallast on aastatepikkuse töö tulemusel kujundatud hea elukeskkond, kus hoolitakse väikestest ja suurtest, noortest ja vanadest. Kampaania käigus kutsume uusi peresid valda elama, et seeläbi rahvaarvu suurendada. Elujõulise piirkonnana tõuseb meie valla võimekus veelgi,” ütles Rõuge vallavanem Tiit Toots.

Ülevaade Rõuge valla poolt pakutavast asub kampaania kodulehel www.rauge.ee/kodukoht. NB! Koduleht on täienenud!
Kõigi 2012. aastal Rõuge valda registreerunute vahel loositase vanusegruppide kaupa välja järgmised auhinnapaketid: Loe edasi: Jätkub kodukohakampaania „Mulle meeldib Rõuges“

Selgusid seto omakultuuripreemia laureaadid

Esmaspäeval annab Värska vallavalitsus üle juba seitsmeteistkümnendat korda seto lauluema Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto omakultuuri arendamisel tehtud silmapaistva töö eest eelneva kalendriaasta jooksul.

Käesoleva aastal hinnati vallasisese preemia vääriliseks seto käsitöö tutvustaja, õpetaja ning kvaliteedimärgi “Seto Kimmäs” väljaandmise eestvedaja Ingrit Kala ning Värska naiste leelokoori juhendaja, aktiivne seto kultuuri tutvustaja ja külaseltsi vedaja Meel Valk.

Vallavälise preemia saavad Rikka Ivvani pillilaagrite, festivali I laste- ja noortefolk korraldajad ning kohaliku kultuuri edendajad Sigre Andreson ja Ain Raal.

Omakultuuripreemiate üleandmise päev on 17. detsember, mis juhatatakse sisse kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Laureaatide tunnustamine toimub samal õhtul kell 17.00.Värska kultuurikeskuses. Anne Vabarna laule laulavad Värska leelokoorid, toimub ka Ansambli “Kiiora” CD plaadi esitlus ja tantsuklubi.

Üritusele oodatakse kõiki seto omakultuuri austajaid ja viljelejaid.  Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm.

Saaremaa ja Muhu ajateenijad said jõuluks villased sokid

 Saaremaa naiskodukaitsjad andsid jõulukingiks Vahipataljoni ajateenijatele pidulikult üle saarlaste poolt kootud villased sokid.„”Mõte kinkida saarlastest sõduritele jõuluks soojad sokid, tuli kunagisel naiskodukaitsjate kauaaegsel esinaisel Rita Loel, kes tänaseks on meie seast lahkunud, ” ütles Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Raili Nõgu kudumite üleandmisel. “Loodame, et tema loodud traditsioon kestab veel kaua ja soojendab meie südameid ja teie jalgu veel pikki aastaid.”

„Seda üleskutset on järginud paljud saarlased, mis näitab, et saarlased hoolivad oma sõdurpoistest ja ka meie riigist ning kaitseväest. Koostöös ajalehega Saarte Hääl ja Raadio Kadi korraldatud kampaania käigus saatsid omakootud sokke vabatahtlikud üle terve Saaremaa. Liskas olid avatud kogumispunktid, kuhu kõik soovijad said kuni 1. detsembrini omakootud sokke tuua. Novembris alanud kampaania käigus koguti kokku 142 paari sokke.

Vahipataljonis on ajateenistuses hetkel 62 Muhu- ja Saaremaalt pärit noormeest. Peale Vahipataljoni ajateenijate said endale  villased sokid veel Tagalapataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni ning Mereväe ajateenijad. 

Ruhnlased said ERMi näituse avamisest osa Skype’i teel

Näituse avamine. Foto Ruhnu blogist

Eile avati Eesti rahva muuseumis pidulikult näitus “Ruhnu eraldatud maailm”. Sellest said osa ka saareelanikud. Nad ei pidanud ette võtma pikka mereteed, vaid osalesid Skype’i vahendusel. Näituse avamise otseülekanne toimus rahvamajas, kuhu oli kogunenud saalitäis kohalikke.

“Olgugi, et heli ja pilt jõudsid ajuti viivituse ja hakkimistega meieni, oli ikkagi hea omasid näitusesaalis näha, vana Ruhnu tare sisekujundust ekraanil vaadata, Sofia Joonsi Ruhnu laulu kuulda,” vahendab vaatemängu  Ruhnu blogi.

Pärast pidulikku avamist jäi saarerahvas rahvamaja jõuluajaks kaunistama.

Piret Õunapuu, Kristjan Bachmani ja Krista Leplandi loodud näitus “Ruhnu eraldatud maailm” jääb ERMis avatuks kuni 3. märtsini.  Väljapanek räägib loo saarest, kus veel praegu teatakse Ruhnu Limo liivases lahesopis paika, kus olevat hukkunud muistne rootslaste viikingilaev. Vrakk puhkavat mereliivas juba rohkem kui 900 aastat – nii seletasid ruhnlased seda paika oma lastele näidates rohkem kui 60 aastat tagasi. Hukkunud laeva meeskond, kes saarele pääses, olevatki esimesena Ruhnu asustanud. Nii räägib üks legend paljudest.

Ei ole olnud lihtne elada keset merd. Esimest korda on saareelanikud kirja pandud 1341. aastal Kuramaa piiskopi Johannese poolt. Järgnevad 600 aastat küll erinevate võimude all, aga siiski uhkes üksinduses kujunes välja tugev ja omanäoline rahvas. Hülgekütid ja kaunid naised rahvariietes, ruhnu keel ja kombed püsisid kuni II maailmasõjani. Iga kultuuri lõpp on traagiline, aga ajalugu läheb edasi ja Ruhnu eraldatud maailmas elavad uued inimesed.

Esmaspäevane loodusõhtu koos ajakirjanik Toomas Jüriadoga

Esmaspäeval kell 18 algab Tartu keskkonnahariduse keskuses loodusõhtu. Külas on tuntud loodusajakirjanik ja rändaja Toomas Jüriado, kes on looduse vahendamisega tegelenud juba aastakümneid nii raadios, ajalehtedes kui ka televisioonis.

Loodusõhtul kuuleb põnevaid seiku ja mõtteid pikaajalisest ajakirjanikutööst. Samuti vaadatakse katkendeid Jüriado ja Enn Säde poolt 1995. aastal tehtud filmist “Tuulealused”, mis räägib talumehe ja looduskaitse kõveratest suhetest.

Kohtumisõhtu on osaks  teemakuust “Looduse vahendajad”. Teemakuud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Detsembrikuus on teemaks “Looduse vahendajad”. Loodusõhtutel osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Setomaa kohabrändi raamat on nüüd ettevõtjatele kättesaadav

MTÜ Setomaa Turism eestvedamisel sai hiljuti kaante vahele Setomaa ühiste tunnuste käsiraamat “Setomaa kohabränd”. Raamat võtab kokku, mida kogukond
Setomaast väljapoole näidata soovib ning milliseid piirkonna väärtusi peaksid teadma-austama Setomaa külalised. Eriline on see, et raamatu teemasid on kogukonnas enam kui aasta vältel arutatud. Käsiraamat „Setomaa kohabränd“ koos logo ning tunnuslausega on nende arutelude kujundatud ja vormistatud tulemus.

Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo andis oma hinnangu: „Olen selle raamatuga väga rahul. See käsiraamat on oluline kogu piirkonna jaoks
tervikuna, kuid oma huvides peaks seda ära kasutama iga Setomaa ettevõtja või MTÜ, et kasvatada oma konkurentsivõimet turul.“

MTÜ Setomaa Turismi juhataja Ülle Pärnoja näeb olulist kasu turismivaldkonnas: “Lähikuudel kinnitatakse riiklik turismiarengukava aastateks 2014-2020. Sihtkohtade arendamine ja tutvustamine saab olema arengukava üks prioriteetidest. Selles kontekstis on eriti positiivne, et oleme Setomaal kogukonnas kokku leppinud, kuidas me sihtkohana ennast väljapoole tutvustame.”

Eesti siseselt on kohabrändi mõiste suhteliselt uus nähtus. Tõenäoliselt on Setomaa üks väheseid piirkondi, kus kohabrändi olulisus on teadvustatud ja selle nimel kogukonnaga nii palju tööd tehtud. Et sihtrühmi turundusega mõjutada, tuleb rääkida võimalikult paljude kohalike tegijate kaudu ja võimalikult üheselt. Ühtne sõnum saavutab rohkem tähelepanu ja jääb ka meelde.

Käsiraamatus on avaldatud valik Setomaa lugusid, kus põimuvad töötubades läbi arutatud Setomaa väärtused nagu näiteks seto pärimuskultuuri rõõmus kirev ilu ja setode põline, ent elav ajalugu. Neid lugusid on Setomaa eestkõnelejad oodatud oma ettevõtete ning tegemiste tutvustustöös kasutama.
Käsiraamat sisaldab muuhulgas fotopanka. Nii on lood jutustatavad ka pildikeeles – visuaalne sõnum räägib sageli rohkem kui sõnad.

Rahvatantsijad saavad täna kokku talvisel tantsupeol

Täna kell 13 toimub Tartu talvine  tantsupidu, kuhu on tulemas üle neljasaja rahvatantsija.

Neljandat korda toimuva tantsupeo avab traditsiooniliselt Tartu  abilinnapea, kes annab Raekoja platsi rahvatantsijate valdusesse.

Tänavuse tantsupeoga soovime teha kummarduse meie tantsutaadile Ullo  Toomile, kelle algatusel sündinud rahvatantsupeod on saavutanud suure
populaarsuse nii tantsijate kui ka pealtvaatajate hulgas. Ullo Toomi oli hinnatud rahvatantsupedagoog, koreograaf ja lavastaja.

Tantsupeole on tulemas Tartu linna 24 nais- ja segarahvatantsurühma ning  külaliskollektiivid Reolast ja Luunjast. Peale rahvatantsude tulevad
esitamisele ka vanad seltskonnatantsud ja laulumängud, kuhu on külma  peletamiseks oodatud kaasa lööma ka linnarahvas. Tantsupäeva viib läbi
maamees Meelis Kongutast. Tantsupäeva korradab Tiigi Seltsimaja.