Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.
See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.
Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.
Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumi leiate Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi I poolel hoonestatud piirkonnas. Muuseum asub 1740. aastatel valminud puust elumajas aadressil Jaani tänav 16, mis on Tartus säilinuist üks vanemaid.
Allikas: 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum