Päev: 28. detsember 2011

Veel on võimalik külastada näitust RELIKVIAAR

Tallinnas A-Galeriis on veel kuni 3.jaanuarini üleval Eimantas Ludavičiuse ja Kornelija Gerikaitė näitus RELIKVIAAR.

1970. aastal sündinud Eesti Kunstiakadeemias õppinud Eimantas Ludavičiuse loomingu kohta on Margarita Janušonienė öelnud, et kunstniku jaoks pole seosed erinevate traditsioonidega kunstis olulised mitte kui kommentaar ajaloole, vaid kui mõtlemisviis, mis laseb tal tegelda kaasaja kunstniku jaoks oluliste küsimustega. Tema töödes pole erinevad žanrid täpselt piiritletud, neis on kihiti mitmeid traditsioone. Tulemus pole aga eklektiline, sest kunstnik teab, et kõige tähtsam pole mitte kuidas, vaid mida öelda.

Eimantas Ludavičiuse töödes võib traditsiooniline kristlik ikonograafia põimuda reklaamitööstuses looduga selleks, et kujutada üksinduse, eraldatuse ja meie olemasolu haprusega seonduvaid probleeme. Traditsiooniline sümbol on välja pakutud ümberhindamiseks, võib arutleda eesmärgi mõju üle ja motiivi üle kunstis – sakraalsesse konteksti paigutatud objekt omandab lisatähendusi ka juhul, kui kunstnik seda ei kavatsenud.

1985.aastal sündinud Kornelija Gerikaitė jõudis enne esimest isikunäitust Smile mimesis sel aastal Vilniuses esineda juba mitmel grupinäitustel. Praegusel ajal töötab ta koostöös Eimantas Ludavičiusega ja on ühtlasi tema assitendiks. Käesoleval näitusel on esindatud mitu ühisloominguna valminud tööd.

Lapsi oodatakse vaheajal loodusesse

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub 1.-3. klassi õpilasi talvevaheaja lõpus loodusega tutvust tegema! Kolmel päeval saab tutvuda toataimede, lemmikloomade ja talilindudega, külastada botaanikaaeda ja zooloogiamuuseumi, käia linde vaatlemas, joonistada, meisterdada ning mängida.

Vaheajapäevad toimuvad 4.- 6. jaanuarini 2012 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses, Kompanii 10. Üritused algavad kell 11 ja lõpevad kell 16, lõuna ajal süüakse väike eine. Korraldajad paluvad kindlasti eelnevalt registreerida telefonil 736 6120.

Toetab SA Keskonnainvesteeringute Keskus.

Keelepesätsirk linnas’ pessä

Keelepesatsirk

Võro instituudi tüütäjä ja keelepesäoppaja Vodi Egle ja Rõõmusoksa Triin valisi vällä käsitüütsirgu, kiä/miä nakkas «elämä» võrokiilsen latsiaiarühmän. Konkursist ossa võtma tuudi viis tsirku. Võidutsirgu meisterdäjä om Pakleri Sirje.

Pakleri Sirje tett tsirk  om piaaigu sääne, nigu konkursi välläkuulutaja olli inne mõtõlnu. Tsirku om hää keeleopmisõ man tarvita niimuudu, et latsõ andva tedä käest kätte ja kõnõlõsõ tsirgu iist.

Sirje om tsirgu ummõlnu linatsõst, tarvitanu tuu man ka rahvarõivaundrugu rõivast ja paklast hiusit. Hindajidõ meelest om hää mõtõ tuu, et tsirku saa kübäräga tetä mehes ja rätiga naasõs.

Tsirk om üteliisi nii keelepesärühmä maskott ku ka tuu, kink abiga saava latsõ võro kiilt oppi.

Ülejäänü neli tsirku olli ka kõik süämega tettü ja tävveste esi näkku. Egä käsitüütegijä oll’ valinu tsirgu tegemises eri tehniga ja eri matõrjaali.

Roosma Anu tõi konkursilõ savist valõdu vana ja targa näoga tsirgu. Seo tsirk om kõgõ inämb keelepesä logo pääl olõva tsirgu muudu. Hindajil tull’ mõtõ seod tsirku pruuki hää võro keele oppaja tunnustamisõs.

Väega varajanõ tsirk  tuudi hindamisõs õkva pääle konkursi välläkuulutamist. Taa omma tennü Parksepä 1. b klassi latsõ üten oppajaga. Kihä om täl tettü puupakukõsõst ja muiõ kihäossõ jaos om tarvitõt puulehti, sammõld, upõ ja kõrkjat. Seod ideed om hää ka tõisil latsil perrä tetä.

Kõgõ kavvõmast linnas’ mi konkursilõ tsirk Ameerigamaalt . Tuu om hambatikkõst ja värviliidsist aokirä jupikõisist kokko liimnü Worthi Katre. Instituudi rahva siän sai seo tsirk kittä uutmalda disaini iist ja tiinse hindäle hõikusnime «tikumaja».

Viimäne võistlõma tuud tsirk om paklanöörist. Seod Allasõ Diana meisterdedüt tsirku saa kohegi üles riputa ja timä külen olõva kotikõsõ sisse käkki kompvekke vai mõnõ vähäligu mängu. Lihtsä ja hää mõtõ!

Fastrõ Mariko, Kirchi Kerli

Uma Leht

Suitsupääsukese aasta sai läbi

Aasta hakkab lõppema ja nõnda valmistub ka tänavune Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind suitsupääsuke

oma tiitlit edasi andma tüllidele, kirjutab ajakiri „Tiiutaja“. Suitsupääsukese aasta ühe ettevõtmisena taaselustati 1993. aasta algatus „Kodukoha pääsuke“, kus igaühel on võimalik kaasa aidata suitsu- ja räästapääsukeste käekäigu jälgimisele. Oma kodukoha pääsukeste tegemisi vaatles sel aastal terasemalt rohkem kui 250 inimest 130 vaatluskohas üle Eesti, kõige enam Harju- ja Raplamaal.

Meile laekus teavet ligi 600 pääsupesa kohta, mõlema liigi kohta peaaegu võrdselt. Tulemustest selgus, et meie suitsupääsukesed pesitsevad praegu valdavalt lautades, tallides, küünides, kuurides,

saunades ja garaažides, aga ka pööningutel. Kõige sagedamini on majapidamises üks pesa, kuid ühes Viljandimaa talus oli lausa 27 asustatud pesa. Kokkuvõttes tuli ühe majapidamise kohta

keskmiselt kolm pesa. 40 paari pesitses suve jooksul kaks ning kolm paari kolmandagi korra. Esimesed pojad koorusid enamasti juuni keskpaigast juuli keskpaigani, teise kurna pojad alates

augusti algusest ning kõige hilisemad augusti lõpus. Esimene pesakond lennuvõimestus suitsupääsukestel enamasti juuli teise dekaadi jooksul, kõige hilisemad pojad lahkusid pesast aga alles 29. septembril. Sobivatele ilmadele vaatamata oli suitsupääsukestel pesas keskmiselt vaid 4,1 poega, mis tähendab neile kehva aastat. Näiteks aastatel 1993–1999 oli see 4,2–4,6.

Sel aastal katsetati Eestis teadaolevalt esimest korda ka spetsiaalseid pääsukeste tehispesi. Mõlema liigi jaoks seati üles kaksteist pesa, kuid neisse asus elama vaid üks suitsupääsukeste paar. Peale selle pesitses ühes suitsupääsukesele mõeldud pesas hallkärbsenäpp ning räästapääsukese pesas herilased. Pesade katsetamist jätkatakse

siiski ka järgmisel aastal. Pääsukeste uuringust Pärnumaal, „Kodukoha pääsukese“ tulemustest ja

muu maailma uudistest (suitsupääsuke oli selle aasta lind ka Hollandis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis) saab pikemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke. Põhjalikum analüüs ilmub aga järgmisel aastal ajakirjas Hirundo.

Suitsupääsukese aasatast võib kuulda ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 7.jaanuaril.

 

Pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid

Seoses aastavahetuse lähenemisega tuletab Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) meelde, et pürotehnika kasutamisel peab järgima ohutusnõudeid ja kasutusjuhendit. Pürotehnika väärkasutamine võib põhjustada tõsiste tagajärgedega õnnetusi- põlenguid, vigastusi (põletusi, kuulmis- ja nägemiskahjustusi) jms.

Millele tuleb pürotehnilise toote ostmisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata:
• Pürotehnilist toodet osta ainult selleks vastavat luba omavast müügikohast. Ära osta tooteid turult või suvaliselt isikult tänavalt;
• Tooteid hoia kuivas, ohutus ja lastele kättesaamatus kohas;
• Jälgi enne toote kasutamist, et sellel poleks mehaanilisi vigastusi, vigastatud toode tagasta müüjale;
• Vali toote kasutamiseks õige aeg ja koht, arvestades nii öörahu, ilmastikuolude kui toote ohutu kaugusega inimestest, hoonetest ja sõidukitest;
• Ära kasuta tooteid alkoholijoobes;
• Ära viska toodet tulekoldesse ega inimeste ja loomade suunas;
• Kasuta toodet üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil (vanusepiirang, ohumaa, süütamise viis);
• Ilutulestiku tegemisel ära hoia toodet käes ega kummardu selle kohale;
• Kui toode ei rakendu, oota mõnda aeg enne selle üles korjamist. Ära jäta sellist toodet vedelema ega viska prügikasti, vaid tagasta müüjale.

Pürotehniliste toodete valdkonnas teevad järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet, Tarbijakaitseamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Täiendav informatsioon pürotehniliste toodete kohta on kättesaadav TJA kodulehelt ja ohutusportaalist.