Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.
«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»
Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.
«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…
Viinamar’aärri aja Värniku Meelis üten naabridõ, Väikemetsa taloga. Katõ talo OÜ Võrumari müü pia 20 viinamar’asorti. Viinapuulooma omma nä saanu Kaska-Pruuli talost, puukuulõst ja eski Lätimaalt. Värniku Meelis ei olõ viinamar’aäri tasuvust viil täpsele vällä rehkendänü, no ütel’, et kurgi-tomati kasvatamisõst tulõ seo iks kallimb.
Et timahava oll’ täl edimäne saak turulõ saata, sis olõ-i ka viil kimmäst ostjaskunda. «Laatu pääl tulõva joba tutvas saanu inemise jäl vahtsõst ostma, a mõni ei tulõ eski maitsma, ütles, et tä osta-i nigunii nii kallit marju,» selet’ Meelis.
OÜ Võrumari viinamarju müvväs Tarto kaubamajan ja Lõunakeskusõ taloturu pääl, Võromaal om ainukõnõ müügikotus Võro Maksimarket.
Võro Tarbijate ütistü kaubandusjuhi Karu Taavi jutu perrä om mi kandin kasvatõt söögikraam õigusõga kallimb (olõ-i masstoodang), a et tuud parõmbidõ müvvä saanu, sis hää olnu, ku paiklik tuutja tulnu esi puuti tuud tutvas tegemä.
«Minevä-aasta käve arbuusikasvataja Vahtsõliina kandist seletämän, kuis tä näid kasvatas, andsõ maitsa kah ja müük kõrraga kasvi,» ütel’ Karu Taavi.
A iks om uma ja hää kraami müük riski-äri: «Ku küssü, sis ütlese kõik, et tahtva tuud, a poodin pantas korvi iks otav vällämainõ kraam,» ütel’ Karu.
Joba 1970. aastagast viinamarju kasvatanu Kivistiku Jaan tiidse kõnõlda, et ka viinamar’akasvataminõ esi olõ-i nalaasi. Viinamar’a man om vussimineki oht suurõmb ku ütskõik mändse tõsõ mar’a man. Ku iks lämmind suvvõ olõ-i, sis jääse mar’a hapnõs. Kasvuhuunõst saat makõ mar’a kül huulmada ilmast kätte.
A huvvi viinamar’akasvatusõ vasta om ja Räpinä aianduskoolin saa seod oppi valikainõna. Huviliidsilõ kõrraldõdas ka opipäivi. Kinkal om huvvi koton kasvuhuunõn vai lõunasaina veeren viinamarju kasvata, saa luumõ osta kas Räpinä aianduskoolist, Juhani puukoolist vai Pruuli-Kaska talost.
Et süüjä himostasõ kõgõ inämb ilma siimnildä marju, sis soovit’ Kivistiku Jaan kaia edimält tuud, et sordi nime seen olnu sõna seedless – sõs võit kimmäs olla, et saat ilma siimnildä sordi.
Peedosaarõ Kaisa, Uma Leht