Käib varivalimiste e-hääletus

Varivalimised 2009. aasta valimiste eel

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) veebilehel www.varivalimised.ee avati 14-17aastastele kodanikele varivalimiste e-hääletussüsteemi, kus Riigikogu kandidaatide poolt saavad hääletada mittevalimisealised noored üle Eesti. E-hääletada saab 3. märtsini ID-kaardi, SEB ja Swedbanki internetipanga ning E-kooli kasutajatunnuste abil.

Üleriigilise poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekti raames on veebruari jooksul toimunud ja toimumas üle Eesti ligi poolsada noortele suunatud valimisdebatti, mitukümmend simulatsioonimängu otsuste langetamisest poliitikas ning õpilastööde konkurss valimiskampaaniate ja -reklaami teemal.

Lisaks internetikeskkonnale on noortel võimalik varivalida ning oma arvamust väljendada ka üle riigi avatud ametlikes e-hääletuspunktides. 

“Täna on Eesti noortel võimalus teha ajalugu ja esmakordselt osaleda e-hääletussimulatsioonis, mis hõlmab kogu Eestit. Varivalimised annab noortele kodanikele, kes veel pärisel valida ei saa, kaasarääkimisvõimaluse ja teadmise, et noorte arvamus jõuab otsustajateni ning et noorte häälel on tähtsus,” lausub ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra.

Varivalimiste e-hääletussüsteem tagab hääletajale anonüümsuse ning seda saavad kasutada vaid 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored. Varivalijad saavad hääletada oma elukohajärgsete kandidaatide vahel ning oma häält saab hiljem soovi korral muuta nagu ka päris e-hääletamisel. Varivalimistulemused tehakse teatavaks 6. märtsil pärast päris valimispunktide sulgemist Tallinnas Solarise keskuses.

Varivalimised on ENLi poolt korraldatud 14-20aastastele noortele suunatud poliitiliselt sõltumatu kodanikuharidusprojekt. Projekti eesmärgiks on süvendada noorte huvi ühiskonnaelus kaasarääkimise vastu ning viia noorte arvamus avalikkuse ja otsustajateni, et Eesti poliitika arvestaks rohkem noorte vajadustega. Projekti raames toimuvad üle Eesti debatid, õpilastööde konkurss valimisreklaami teemal, simulatsioonimängud otsustusprotsessidest ning 25. veebruarist kuni 3. märtsini saavad kõik 14-17aastased Eesti kodakondsusega noored osaleda üleriiigilises e-hääletussimulatsioonis ning valida Riigikogu kandidaatide vahel.

Ruhnus tehti raadioteatrit

Kuuldemängu salvestamine. Foto Ruhnu blogist

Ruhnu rahvas õppis Eesti ringhäälingumuuseumi teadur-pedagoogi Tarmo Kanniku käe all raadioteatri tegemist. Kanniku juhtimisel, juhendamisel, õpetamisel tegid koolilapsed ja osake külarahvast rahvamajas kuuldemängu “Rebane kanakarjas”.
Lugu salvestati kolmes jaos, eriefektid (mets, sammud, kanakari) sinna juurde. Eesti Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagas ka olulisemaid fakte kuuldeteatri ajaloost.
Ruhnu blogi kirjeldab, et tegu oli saarerahvale erakordse sündmusega.

Loov Eesti korraldab koostööpaneelide sarja “Kus on porgand?”

Loov Eesti kutsub alates märtsikuust kuuel korral kõiki huvilisi klubiõhtule  „Kus on porgand?“, mille eesmärgiks on tutvustada loomemajanduses tegutsejatele paralleelvaldkondi ning läbi koostöö ja kogemuse probleemidele lahendusi leida. 
Loov Eesti klubiõhtutel sümboliseerib porgand eesmärki, sihti, edu, rahulolu. Pea igal loomevaldkonnal on omad mured ja probleemid, mis lahendust vajavad. Võib olla on jalgratas juba leiutatud ning probleemile hea lahendus mõnel teisel alal välja töötatud? Klubiõhtute seerial on  ühe õhtu jooksul  fookuses kahe loomevaldkonna esindajad. Paneeli teemad käsitlevad  loovuse ja majanduse kokkupuutepunkte- analüüsitakse, kuidas on võimalik saavutada eneseteostus  ja majanduslik kindlus ning kuidas eri valdkondades seda tehtud on.

Mõlemat valdkonda esindab kaks inimest, kes oma elukutse tõttu näevad probleemistikku veidi erineva nurga alt. Arutelus osaleb loomevaldkondadeväline ekspert, kes annab omapoolseid soovitusi, kuidas paremini koostööd teha ja edukamalt majandada.

Esimese klubiõhtu teemaks on KIRJANDUS vs. MUUSIKA. Kirjandusvaldkonda esindavad kirjanik Sass Henno ja kirjastaja Silva Tomingas, muusikamaastikul toimuvast räägivad produtsent Toomas Olljum, dirigent Anu Tali ja helilooja Ülo Krigul.  Kõrvalpilgu heidab nende loomevaldkondade teemadele kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

Ürituste toimumisajad:
2. märts I   Kirjastamine & muusika
16. märts II  Film & arhitektuur
30. märts III  Kultuuripärand & IT
13. aprill IV Teater & kunst
27. aprill V Reklaam & raamatukogud/muuseumid
11. mai VI Meedia ja disain

Paneele juhib Märt Treier

Üritus algab kell 17  Eesti Disaini maja kohvik-klubis Oot-Oot (Kalasadama 8, Tallinn).
Registreerimiseks anda märku seminar@looveesti.ee

Pühapäeval toimub suusamatk Sindi-Reiu-Sindi

Homme, 27. veebruaril on kõigil suusaspordi huvilistel võimalus osa võtta Sindi-Reiu-Sindi suusamatkast. Matk on kavandatud Pärnu ja Reiu maaliliste jõgede jääle, kus ligi 16 kilomeetri pikkune rada, mis annab võimaluse distantsi läbida nii klassikalises- kui vabatehnikas.

Start antakse Sindi Linnavalitsuse eest ja matk kulgeb marsruudil Sindi Linnavalitsus – Pärnu jõgi-Reiu jõgi – Reiu Puhkekeskuse kontrollpunkt – Reiu jõgi – Pärnu jõgi – Sindi Linnavalitsus. Start on avatud Sindi Linnavalitsuse juures pühapäeval kell 11.00-12.00. Suusamatkaks registreerimine on kohapeal.

Kuuma teed pakutakse matkalistele Reiu kontrollpunktis ja Sindi Linnavalitsuse juures finišis. Selle talve ühest viimasest suusatamise naudingust osa võtma on oodatud kõik suusamatka huvilised, kes soovivad nautida varakevadist, kargelt kaunist loodust. Üritus on osavõtjaile tasuta.

Sindi-Reiu-Sindi suusamatka korraldavad After Ski OÜ, koostöös Sindi Linnavalitsuse, Pärnumaa Spordiliidu, Sindi Sõprade Seltsi ja Reiu Puhkekeskusega.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Osale toidupatareide valmistamise töötoas

Eesti Rahva Muuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad huvilisi toidupatareide valmistamise töötuppa. Töötoas ehitatakse kartulitest patareisid, mille energiast piisab LED-pirni süütamiseks.

Selleks tehakse toidupatareidest füüsikast tuntud vooluahelaid, et muuta voolutugevust ja pinget. Töötuba aitab eksperimentide kaudu avastada ja tutvustada füüsika baasteadmisi.

Elektrit on võimalik tekitada ka algselt muuks otstarbeks kasutatavatest ainetest ning töötuba pakubki osalejatele võimaluse eksperimenteerida orgaaniliste toiduainete erinevate kasutusvõimalustega.

Töötoad toimuvad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9):
3. märts kell 13.00 ja 15.00
31. märts kell 13.00 ja 15.00
28. aprill kell 14.00 ja 16.00

Osalemine eelregistreerimisega: giidid@erm.ee, tel 7350445. Grupi suurus kuni 25 inimest, töötoa hinnaks on 1 euro.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmijuht, e-postil jaanika.jaanits[at]erm.ee või telefonil 7350428

Tapal peetakse täna ja homme Eesti linnade talimängud

Sel nädalavahetusel, 26. ja 27. veebruaril kogunevad Tapale Eesti linnade esindused, et üksteiselt mõõtu võtta seitsmel spordialal. Praeguseks on registreerunud 18 linna ligi nelja ja poolesaja osavõtjaga.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis: kuni 10000 elanikku ja üle 10 000 elaniku.

Lisaks selguvad parimad järgmistel spordialadel: suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, kabe, male, lauatennis, omavalitsusjuhtide
võistlus.

Kogu informatsioon võistluste kohta asub EMSL Jõud kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s1660

Allikas: Eestimaa Spordiliit Jõud

Maaumanigu mättä otsast

Harju Heino,
maamiis Sadramõtsast

Kõgõpäält kaemi, mille vahtsõt jahisäädüst ülepää vaia um. A tuuperäst, et vana oll’ tett Feodaalõigusõ põh’a pääl ja seo parhilla inämb ei kõlba. Aig um joba mitusada aaastakka säälmaal, et säädüse alusõs piät olõma Rooma Õigus.

Vargamäeläse (nuu, kiä Tal’nan mättä pääl elutsõsõ ja mi käest rahha nõudva) es taha külh vahtsõt säädüst tetä, a ütel Virumaa matsil sai heng täüs, ku tsia olliva mitmõs kõrd karduka är võtnu, ja tä andsõ riigi kohtulõ. Kohtul es jää muud üle ku jahimehe süüdü tetä. Kohtuniguherrä es saa ju maamatsi kah’otasulda jättä. Tuu olõs Brüsselihe edesi kaibanu ja sõs olõs joba vargamäeläse süüdü jäänü, et säändse säädüse kokko keerütivä.

Kaemi perrä, mis noil Vargamäe säädüisil sõs vika um ja midä tulõs muuta. Rooma õigusõ perrä piät egäl as’al ja eläjäl olõma peremiis, kiä tedä käsütäs ja TIMÄ IIST VASTUTAS. Ku ei olõ, sõs um umanikulda vara. A peremeheldä elläi um kõgõ lindprii, vastutas uma nahakõsõga. Kolmandat variantsi ei olõ.

As’aõigusõ säädüse perrä um mõtselläi peremeheldä. Õigõ külh, pall’u soti umma kah manu pantu: ku, ku, ku… Jahisäädüs kõnõlõs umma, luudusõ kaitsmisõ säädüs umma… ja mõlõmba ütstõsõlõ vasta.

Asi um nii hullus lännü, et üts liinainemisest korgõ ammõtnik kirot’ piaaigu ammõtlikult, et mõtselläi um väärämäldä jõud, kink tettüisi kah’udõ iist kiäki vastust ei kanna. Säälsaman es tiiä tuu liinainemine esiki tuud, et eläjä jõu väärämises avitas hariligult ütest padrunist! Loe edasi: Maaumanigu mättä otsast