Päev: 29. jaanuar 2011

Talunik paigaldab suvel Saaremaa kaubanduskeskustesse mahepiima automaadid

Saaremaa mahetalunik Jaan Kiider loodab paigaldada kohalikesse kaubanduskeskustesse mahepiima automaadid selle aasta juunis.

Juba mõnda aega on olnud päevakorral mahepiima müük tarbijatele. Teatavasti pole piimatööstusel võimalik mahetootjate piima eraldi koguda ja töödelda, põhjuseks väikesed piimakogused ja suur investeeringuvajadus.

Saaremaa Talupidajate Liidu juhi ja mahetalunik Jaan Kiideri sõnul on Tulundusühing Eesti Mahe ja Eesti Talupidajate Keskliit asunud asja ühiselt lahendama. Eestis plaanitakse suurtesse kaubanduskettidesse projektikohaselt üles seada mõniteist müügiautomaati. Kuressaarde on lootus saada kaks automaati, piim saadakse Jaan Kiideri mahetalust.

“Tahaks need juunis üles saada. 1. veebruaril lähen Sakku järjekordsele nõupidamisele. Piimaautomaatide ülespaneku teema on üsna laia meediakajastust leidnud, isegi Poola meedia olevat seda Eesti ettevõtmist kajastanud,” rääkis Jaan Kiider.

Vilma Rauniste, Meie Maa

Erametsaliit: Uus jahiseadus peab andma maaomanikele tagasi jahiõiguse

Üleeile Paide kultuurikeskuses toimunud jahindusfoorum andis erametsaliidu juhatusele mandaadi läbirääkimisteks jahindusküsimustes erinevate organisatsioonidega. Vajame maaomanike jahiõigusel baseeruvat uut jahiseadust.

Foorumil peeti vajalikuks ka moodustada piirkondlikud jahindusnõukogud, kus oleks võimalik leida lahendusi maaomanike, jahimeeste ja keskkonnakaitsjate vahel tekkivatele probleemidele. Seniste suurte jahipiirkondade säilitamist peeti võimalikuks ainult juhul, kui maaomanikel võimaldatakse omal maal korraldada jahti väikeulukitele, kelle hulka võiks arvata ka metskitse ja metssea. Senisest enam peab  tähelepanu pöörama ulukipopulatsioonide hea seisundi säilimisele, jahimeeste ja maaomanike organisatsioonide koostööle ning jahinduse headele tavadele.

Foorumi otsusega saab tutvuda siin: http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2080.

Lisainfo: Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor, tel 5089 237, e-post: ants.varblane@erametsaliit.ee

Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Contra ja vanaimä. Foto: Uma Leht

«Ei tiiä, kas vanaimä minnu iks mäletäs, hulk aastit ei olõ nännü…» oll’ Urvastõ kirämiis Contra (Konnula Margus) tsipakõsõ murrõn, ku Sõmmõrpallo Arro Elfriedele küllä sõidimi. A nätäl inne 100. sünnüpäivä tervüt’ vanaimä umma tunnõtut latsõlast suurõ häämeelega.

«Nägemine om kehvä, muidu ei olõ vika, võisi viil tõnõ sada aastat ellä!» kitt’ Elfriede. «Kats kõrd ellä ei saa, ku ellä, sis häste pikält!»  27. vahtsõaastakuu pääväl suur tähtpäiv sõs ollgi.

Contra tegemiisi tiid Elfriede häste: «Tuu minnu väega huvitas! Ku ma tiiä, et tä esines, sis ma kimmähe taha kaia ja kullõlda.» Elfriede tütär Kari Eha (67) ütel’, et saatõsar’a «Elolinõ» ja «Üts tego» kai imä kõik hoolõga är. A et silmänägemine om Elfriedel küländ kehvä, sõs kullõs tä rohkõmb Vikerraadiot ja kitt, et ikäv nakka-i kunagi.

Poliitika huvitas tedä kah. «Ku häste lätt, om hää miil, ku halvastõ, sõs olõ kurb: Eesti iist olõ iks vällän!» kitt’ tä. Elfriede om nännü nellä riigikõrda ja arvas, et kõgõ parõmb oll’ iks edimäne Eesti aig. «Ku Urvastõn ellimi, isetegevust teimi. Sääl oll’ tuu Siiriusõ selts, ehitimi Siiriusõ seldsimaja, sääl peeti pitõ, rahvas käve pidul iks. Kõgõ ilusamb aig!» Loe edasi: Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Tartu vald loosib täna oma elanike vahel välja sõiduauto

Täna, 29. jaanuaril kell 17.20 Emajõe Talimängude raames toimub kauaoodatud Tartu valla juubeliaasta (20) auhindade loosimine.

Loosimises osalevad kõik seisuga 1. jaanuar 2011 Tartu valla elanikeks registreerunud. Pole vahet, kas vallakodanik on 40 aastat Tartu vallas elanud või alles verivärske registreerunu – kõigil on võrdsed võimalused juubeliloosi peaauhinna, sõiduauto Opel Astra 5D Classic III Plus 1,6 ja teiste suurepäraste auhindade võitmiseks.

Tiit Helm, Lähte Ühisgümnaasiumi infojuht

Raamat „Noorte laulu- ja tantsupeod“ talletab ühe olulise kultuuritraditsiooni

 

X noorte tantsupidu "Lävel" (2007)

 

Kui liita kokku noorte laulu- ja tantsupidude senise kümne korra esinejad, saame Lauluväljakul ja Kalevi staadionil üles astunud noorte lauljate ja tantsijate arvuks enam kui 250 000.

Täna esitletakse Rahvusooper Estonia valges saalis esimest põhjalikku ülevaateraamatut selle Eesti suurima ja olulisima kultuuritraditsiooni noorema võsu ajaloo kohta.
 Mahukas kogumik annab ülevaate igast 1962. aastast alates toimunud kümnest noortepeost ja vaatab põgusalt ette ka 11. peole sel aastal. Ligi 300 fotoga illustreeritud raamat sisaldab lisaks peokirjeldustele detailset infot pidude repertuaari ja juhtide kohta. Seda illustreerivad omaaegsed kavad, fotod atribuutikast, väljavõtted ajalooliste koosolekute protokollidest ning ajaleheartiklitest.

Lisaks on raamatu kaante vahel Rahvusringhäälingu arhiivi põhjal valminud 1,5 tunni pikkune DVD katkenditega kõikide toimunud pidude kontsertidest.
Raamatu autoriteks on Kadri Valner, Anneli Ammas, Angela Arraste ja Ilmar Moss, kunstnik Einike Soosaar ning DVD toimetaja Eeva Potter.

Raamatu väljaandjaks on Kooriühing ja teostas selle kirjastus Menu. Toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Noortepidude raamat on mõtteliseks järjeks varem ilmunud teostele „130 aastat Eesti laulupidusid” (2003) ning „75 aastat Eesti tantsupidusid“ (2009).