Euroopa vabaühendused mõistsid Ukrainas toimuva karmilt hukka



Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mõistis ühisavalduses hukka Ukraina seadusandjate sammud oma rahva vägivaldseks vaigistamiseks ning toetas Ukraina kodanikuühiskonna meeleavaldusi.

Ühisavaldus võeti vastu teisipäeval, 21. jaanuaril Brüsselis toimunud suurkogul pärast kohtumist Maidanil protestijate esindajate Oleksiy Honcharuki ja “Maidani näo”, laulja Ruslana Lyzhychkoga.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK) Eesti vabaühenduste liitu EMSL esindava Mall Hellami sõnul tingis kriitilise avalduse Ukraina valitsuse hiljutine otsus piirata rahva kogunemis- ja sõnavabadust. “Ukrainas käib praegu halastamatu lahing uue ja vana, avatud ja suletud ning läbipaistva ja korruptiivse ühiskonna vahel. Selle asemel, et vastata protestijate nõudmistele viia riigis läbi demokraatlikud reformid, kiitis parlament heaks arvukalt seadusemuudatusi, mis piiravad oluliselt inimeste põhiõigusi,” selgitas Hellam EMSKi avaldust.

Hellam, kes külastas Kiievit viimati EMSKi delegatsiooni ühe liikmena detsembri lõpus ning osales Maidanil ka 2004. aasta oranži revolutsiooni ajal, tegi suurkogul pöördumise, milles rõhutas, et Ukrainas toimuvat ei tohi demokraatlikud jõud vaikides pealt vaadata.

“Pole saladus, et Ukraina on geopoliitiliste huvide ristumispaik ning mitu seadusemuudatust on kui Kremli printeritest trükitud. Täna seisab Ukraina ristteel ja valida tuleb stagnatsiooni või kaasaegse demokraatia vahel. Nüüd on aeg ja võimalus kümne aasta eest alanud revolutsioon lõpule viia, rebida ennast lahti nõukogude pärandi kammitsatest ja pöörata pilgud lõplikult Euroopa poole,” lausus Hellam.

EMSK on Euroopa Liidu institutsioonide nõuandev organ, esitades arvamusi kavandatavate õigusaktide kohta ja koostades omaalgatuslikke arvamusi komiteele olulistel teemadel. Üks komitee tähtsamatest ülesannetest on toimida sillana ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel.

Eestist kuuluvad komiteesse Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.

Reedel toimuvad vabaühenduste kärajad riigipoolsest rahastamisest

Sadakond vabaühenduste esindajat kogunevad 19. oktoobril Tallinnas III kärajatele arutama, millised reeglid peaksid tulevikus kehtima maksumaksja raha jagamisel vabaühendustele.

Möödunud aasta lõpust on Siseministeeriumi juures tegutsenud töörühm avaliku sektori ja vabaühenduste esindajatest loonud juhendi, millest peaksid hakkama rahastamisel hakkama lähtuma nii riik kui omavalitsused. Uudsena defineeritakse kolme levinuma rahastusliigi – tegevustoetuse, projektitoetuse ja avaliku teenuse üleandmise – eesmärgid ja erinevused, samuti nähakse ette üldised tingimused, miks, kellele ja kuidas anda kestlikkust tagamise nimel tegevustoetust. Kärajatel arutavadki vabaühendused juhendmaterjalide mustandeid ning teevad neisse omapoolseid ettepanekuid.

Avaliku sektori toetused on mõeldud avalikes huvides tegutsevatele vabaühendustele, kelle tööst on kasu mitte ainult nende liikmetele, vaid kogukonnale või ühiskonnale laiemalt.

Täpset ülevaadet, kui suurte summade ja milliste tulemustega riik vabaühenduste tegevusi rahastab, ei ole praegu kellelgi. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2011. aastal riigieelarves otsetoetustena erinevatele mittetulundusühendustele plaanitud 7 miljonit eurot, kuid selle summa sees on ka riigi mõju all olevatele ühingutele mõeldud raha. Lisaks on vabaühendustel võimalik toetust taotleda mitmesugustel projektikonkurssidel, millest osa on mõeldud ainult neile ja osal tuleb konkureerida avaliku ja ärisektori organisatsioonidega.

Lisaks maksumaksjate rahale kasutavad vabaühendused oma töös annetustest, erafondidelt, liikmemaksudest ja majandustegevusest saadavaid vahendeid.

Kärajad algavad EBS-i aulas (Lauteri 3, Tallinn) kell 11 ülevaate ja aruteluga rahvusvahelise vabaühenduste elujõulisuse indeksi Eesti raportist. Rahastamise teemat arutatakse kella 13-16.30. Täpne ajakava ja materjalid on saadaval www.ngo.ee/kärajad.

Kärajaid korraldab vabaühenduste liit EMSL koostöös poliitikauuringute keskusega Praxis, Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Maamajanduse Infokeskus korraldab konkursi

Maamajanduse Infokeskus kuulutab välja konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.

Konkursil osalevad Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias.

Konkursile võivad projekte välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.

Parimad MAK Leader projektid valib välja hindamiskomisjon. Võitjaid autasustatakse 2011. aasta juuli keskel üle-Eestilisel Leader tunnustusüritusel. Parimad projektid saavad auhinna ja neid tutvustatakse spetsiaalses trükises. Auhinnad loositakse välja ka projektide konkursile esitajatele.

Projekte saab konkursile esitada kuni 30. aprillini 2011. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss

Allikas: Maamajanduse Infokeskus