Hiiumaa, Muhu, Ruhnu, Saaremaa ja Vormsi ühendavad jõud, et UNESCO nimekirjas oleva alana jätkata sealse loodusliku mitmekesisuse väärtustamist ja rohelise mõtteviisi juurutamist igas eluvaldkonnas.
Loe edasi: LÄÄNE-EESTI SAARED PÜSIVAD UNESCO TIIVA ALL LOODUSKASUTUSE EESKUJUNA
«Üts mu opilanõ Võromaa kutsõhariduskeskusõst ütel’, et timä vanaimä oll’ nakanu ikma teleka iin, ku tuu uudis tull’,» ütel’ Veeroja Eda, kiä üten Eichenbaumi Külliga võrokõisi sanna UNESCOhe vidäsi.
«Võrokõsõ pandva rõõmuga üles pilte hindäst uma savvusanna man,» kõnõl’ Eda. «Mul om kah UNESCO aianukan!», «Puulpäävä kütämi uma UNESCO kuumas!», tõi tä vällä rõõmuhõiskit Mol’ovihu savvusanna leheküle päält.
Tervüisi saatsõ ka suur sannarahvas suumlasõ. «Nä omma nakanu sannaperändi alalõhoitmist tõsitsõmbalt võtma ja pruuvva perrä tulla,» kõnõl’ Veeroja Eda.
Klubi Russkaja Banja vidäjä Ruspari Marat kutsõ jõulukuu keskpaigan Vinnemaalõ sannafestivaalilõ. «Turismi- ja spaaettevõtja omma kah väega rõõmsa,» ütel’ Eda.
Eichenbaum ja Veeroja märgotasõ, kuis saadust tunnustusõst saasi ossa kõik võrokõsõ. «Ega mi es aja tuud asja õnnõ hindä jaos, egä Vana Võromaa vald või küläliisi tuuga kutsu, et näil om kah savvusann,» ütel’ Eichenbaumi Külli. Plaan om suidsusann Vana Võromaa hää nime kujondusõ sisse tsusata.
Sannaoppust tulõ kah mano. Võromaa kutsõhariduskeskusõn om tegemisel sanna-opikava. Veeroja Eda jutu perrä naatas sügüsest oppama sannamehe ja -naasõ mõistmiisi: sannakütmist, sannan toimõndamist sannankäümisest ravitsõmisõni. «Peränditurismi opikava om joba olõman ja sann tuu seen, oppus lätt õkva käümä, kes taht, saa mano,» kuts tä.
Vahtsõ huuga nakkas Veeroja Eda küsümä müügilupa sannan suidsutõdu liha jaos, millega põllumajandusministeeriüm olõ-i seoniaoni tahtnu väega edesi minnä.
Loe edasi: Savvusann UNESCOn!
Täna avatakse Pairiisis UNESCO peakorteris fotonäitus säästva arengu ja vaimse kultuuripärandi vahelistest seostest. Seal on väljas kuus näidet maailma eri piirkondadest: Keenia, Samoa, Egiptuse, Hispaania ja Brasiilia kõrval esindab Eestit Karula kandi MTÜ Maavillane, seisab Rahvakultuuri Keskuse pressiteates.
Näitusega tahetakse näidata, kuidas traditsioonilised teadmised, oskused, kombed ja tavad toetavad säästvat arengut. See ei puuduta mitte ainult turismimajandust, vaid paljusid igapäeva elu tahke tervishoiust ja keskkonnahoiust elatise teenimiseni.
MTÜ Maavillane, mis on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, koondab noori taluperesid, kes tegelevad Karula rahvuspargis lambakasvatuse ja villa töötlemisega. Säästva arengu seisukohalt on tähtis, et seda tehakse kooskõlas looduse ja kohalike traditsioonidega. Oma lammaste villast valmistavad nad Eesti villavabrikutes lõnga ja oma vildivabrikus vilti. Nad on asjatundjad, kes jagavad oma teadmisi koolitustel ja nõupäevadel, pakuvad lammaste pügamisteenust ja karjatervise konsultatsiooni. UNESCOle soovitas Maavillast Rahvakultuuri Keskus, kes haldab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut.
Näitusel osalemine on suur tunnustus Eesti inimestele, kes hoiavad oma kultuuripärandit elavas kasutuses.
Fotonäitusega, mis jääb avatuks 10. detsembrini, tähistatakse ka UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni kümnendat sünnipäeva.
Võrumaa suitsusaunade koostöökogu kutsub 1. märtsil kell 15 Võru Instituuti kokku võrokõisi tsõõriklavva, et üheskoos vaadata üle UNESCO-le valminud taotlus, allkirjastada kogukonna nõusolekukiri ja vahetada teemakohast infot.
Võrokeste kogukonna koostöös on kolme aasta jooksul kokku pandud materjalid, mis on vajalikud taotluse esitamiseks Võromaa suitsusaunatava UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandmiseks. Taotluse koostamist on juhtinud vabatahtlik suitsusauna koostöökogu, kes tegutseb kohalike organisatsioonide ja aktiivsete inimeste toel.
Taotluse eestikeelset teksti saab lugeda kodulehel www.savvusann.ee. Küsimused ja ettepanekud taotluse sisu kohta saab saata veebruari kuu jooksul: kylli.eichenbaum@wi.ee.
Taotluse UNESCOle esitamise kohta langetab otsuse kultuuriminister. Taotluse esitamise lõpptähtaeg on käesoleva aasta 31. märtsil.
Tsõõriklaua arutelu on kõigile avatud, teata osalemisest:
Külli Eichenbaum
Võromaa suitsusaunade koostöökogu infojuht
tel 56611924
e-post: kylli.eichenbaum@wi.ee
