Tallinn

Tallinnas algab Invamess 2014

Homme, 10. aprillil kell 13 algab Tallinna Puuetega Inimeste Koja poolt korraldatud mess „Invamess 2014″, mille eesmärgiks on suurendada puuetega inimeste, nende pereliikmete ja valdkonna spetsialistide teadlikkust teenustest ja toodetest, mis aitavad parandada puuetega inimeste igapäevast toimetulekut.

Neljandat korda toimuval messil on esindatud üle 30 organisatsiooni, kelle väljapanekud hõlmavad nii õppimisvõimalusi, puuetega inimeste ühingute tegevust, abivahendi- ja meditsiinitooteid, rehabilitatsiooniteenuseid jpm osas.

Messi käigus toimuvad mitmed infotunnid, mille teemadeks on töövõimetusreform, omastehooldus, vaimse tervise hoidmine ja probleemide ennetamine. Õpitubades arutletakse puuetega noorte väljakutsetest tänapäeval, õpitakse kuidas turvaliselt internetti kasutada ning viipekeele huvilistel on võimalik selgeks õppida lihtsamad viiped. Loe edasi: Tallinnas algab Invamess 2014

Nõmme saab metsavahi

Järgmisel aastal luuakse Tallinna keskkonnaameti koosseisu metsavahi ametikoht.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on tegemist õige otsusega, sest sellise ametikoha vajalikkusest on linnaosavalitsuse spetsialistid juba aastaid rääkinud. “Nõmme linnaosa vanemaks saades oli Nõmme metsade ja parkide olukorrast kohe juttu ka Nõmme halduskogu liikme Rein Ratasega. Nõmme on sisuliselt ju metsalinn, meie rohealad on Tallinna kopsud,” rääkis Terik.

“Kuigi tegemist on keskkonnaameti koosseisu loodava ülelinnalise ametikohaga, on metsavahi järele puudust tundnud eelkõige Nõmme, aga ka Pirita linnaosa, kus asub suurel hulgal linnametsi, Mustamäega on meil ühine aga Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala,” lisas linnaosavanem.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi ütles, et Tallinna linna territooriumist moodustab mets üle 3100 hektari ning sõltumata omandivormist peab linn nende eest hea seisma. “Keskkonnaameti haljastuse osakonnas on selle valdkonna suurim kompetentsikeskus Tallinnas. Linnal on ju oma peaaednik, aga ka metsavahi ametikoht on vajalik,” selgitas Relo Ligi.

Metsavahi põhilisteks töökohustusteks hakkavad olema linnametsade seisukorra hindamine, hooldustegevuse planeerimine, tegevuskava koostamine, hooldustööde korraldamine ja järelevalve teostamine.

Konkurss metsavahi leidmiseks on Tallinna keskkonnaametil kavas välja kuulutada järgmise aasta jaanuaris.

Tallinn läheb üle tasuta ühistranspordile ja e-piletisüsteemile

Alates 1. jaanuarist 2013 lõpeb ühistranspordis uudse piletisüsteemi rakendumise tõttu paberkandjal sõidutalongide, tunnipiletite ja sõidukaartide kasutamine.

Uue aasta alguses monteeritakse ühissõidukitest maha nii mehaanilised kui ka elektroonilised piletimärgistid. Paralleelselt e-pileti süsteemiga jääb uuel aastal esialgu toimima ka ID-pileti süsteem.

Paberkandjal 30 päeva ja 30 päeva sooduskaartide müük lõppes aga juba 1. detsembrist. Seni paberkandjal 30 päeva kaarti kasutanud saavad soetada kas ID-kaardi põhise piletitoote või hakata kasutama uudset Ühiskaardi-põhist e-piletisüsteemi.

Ülejäänud paberpiletitooteid – üksikpileteid, 1-, 3- ja 5-päevapileteid ja talongiraamatuid – müüakse kuni käesoleva aasta lõpuni, kõik paberil talongid kehtivad kuni 31. detsembrini 2012.

Järgmisest aastast saavad kõik rahvastikuregistris Tallinna elanikuna arvel olevad inimesed ühistransporti tasuta kasutada. „See on paljudele reaalselt Tallinnas elavatele, kuid rahvastikuregistris mingil põhjusel ikkagi mujal asuva elukohaga arvel olevatele inimestele kindlasti veel üks täiendav põhjus, miks oma tegelik elukoht ametlikult registreerida ehk oma elukohaandmed tegelikkusega vastavusse viia,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Tasuta sõidu õiguse tõendamiseks tuleb ühistransporti kasutavatel tallinlastel soetada endale isikustatud Ühiskaart ning sellega iga sõit ühissõidukisse sisenemisel valideerida ehk registreerida. Isikustatud Ühiskaart kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Tasuta sõidu õiguse saavad sõltumata elukohast ka kõik kuni 19-aastased õpilased (kaasa arvatud), kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Eesti Vabariik. Jätkuvalt saavad elukohast sõltumata Tallinna ühistranspordis tasuta sõita ka kõik seni tasuta sõidu õigust omanud sõitjategrupid, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti Vabariik.

Ühiskaarti on võimalik kasutada lisaks Tallinna ühtse piletisüsteemi ühistranspordile ka Harju maakonna ühistranspordiliinidel.

Lisainfo:
http://www.tallinn.ee/pilet

Nädalavahetusel toimub Nõmmel muusikafestival endise kinosaali taastamiseks

MTÜ Nõmme Koduloohuviliste Koda ja Von Glehni restoran-pubi kollektiiv soovivad kodanikualgatuse korras taastada kunagise kino Victoria Palace saali. Ühe esimese üritusena korraldatakse selleks 2.-3. juunil heategevuslik Von Glehni muusikafestival “Projekt 326”.

Festival toimub Pärnu mnt 326 sisehoovis, mis on müüriga piiratud ja piisavalt suur nii nõmmelaste vajaduste katmiseks kui ka väljastpoolt tulijate vastuvõtuks. Kahe päeva jooksul astub üles 14 esinejat, näiteks: Compromise Blue, Tuberkuloited, projekt Sibul-Tuksam-Brambat, Vennaskond, Sõpruse Puiestee, Reet Linna, Kolumbus Kris ja Jan Uuspõld, Taavi Peterson & Pacemaker, Belka ning mitmed teised. Muusikud esinevad tasuta, piletitulu läheb aga otseselt saali taastamise heaks. Päeva juhib Andres Raid.

“Victoria Palace avas uksed 1934. aastal Nõmme esimeseks pilvelõhkujaks nimetatud nn Kahro majas ning oli tollal üks Eesti kaasaegsemaid ja esinduslikumaid kinosaale. Saali all asus tollase Nõmme noobleim lokaal Maxim, kus praegu tegutseb restoran-pubi Von Glehn. Kino jäi sinna – küll uue nimega Võit – ka pärast sõda, kui ülejäänud maja võttis enda käsutusse NKVD, kes rajas sinna hiljem Nõmme miilitsakooli nime all tuntud õppeasutuse. Elanud üle nõukaaja, jäi kinosaal umbes 15 aasta eest unarusse ja seisab praegu kasutuseta. Saali endisest hiilgusest on järel üsna vähe, ehkki mõned osad omaaegsetest sisustuselementidest on õnneks säilinud,” rääkis Nõmme Koduloohuviliste Koja juhatuse liige Toomas Kleesment.

Saal oli projekteeritud mitmeotstarbelisena – näiteks peeti seal kino näitamise kõrval ka Nõmme koorekihi balle. Ka taastajad näevad saali tulevikku multifunktsionaalsena. “Seal saaks korraldada nii kinoseansse, teatrietendusi, kontserte, konverentse kui ka vastuvõtte. Aga miks mitte ka näiteks lasteüritusi, Nõmme noortemaja näiteringi etendusi ja Nõmme muusikakooli kontserte, kus tulevased näitlejad ja muusikud oma tuleristsed saaksid,” lisas Kleesment.

Setod asutasid Tallinnasse kooli

Noored seto juurtega emad asutasid Tallinna seto laste kooli, et nii omadele kui teistele lastele seto laulu, tantsu ja pillimängu õpetada, vahendab portaal setomaa.ee.

Ettevõtmise eestvedajate Annela Laaneotsa ja Ülle Paltseri sõnul hakatakse esialgu kokku saama üks kord nädalas. Koolitundides lauldakse, mängitakse ringmänge ning seejuures pööratakse tähelepanu ka tekstidest arusaamisele. “Kindlasti on meil vaja paljude asjade kohta uurida: kuidas maal talutöid tehti ning looduse järgi elati, et üldse mõista, millest lauludes jutt käib,” rõhutas Ülle Paltser.

“Tantsime, räägime rahvariiete kandmisest. Tutvustame seto kannelt ja mängutraditsiooni. Tulevikus on võimalik ka kandleõpetus väikestes gruppides või eratundides. Jutustame muinasjutte ja muistendeid, samuti on tähtsal kohal muu suulise pärimuse jutustamine ja kuulamine. Tutvustame kombeid ja rahvakalendri tähtpäevi. Meisterdame ja joonistame muinasjutu või rahvakalendri ainetel. Oluline on ka lihtsalt omavaheline suhtlemine seto keeles,” loetles Paltser. “Eriti vahva oleks kui mõni seto keelt kõnelev vanavanem tuleks oma lapselapsega kaasa!”

Kooli õppetasu on sümboolne – viis eurot kuus ühe lapse kohta. “Eks natuke kulusid selle kooli korraldamisega ikka kaasneb ka, materjalid meisterdamisteks näiteks,” selgitas Annela Laaneots. “Tallinnas elavad lapsevanemad teavad, et tavapärane huviringi kuutasu jääb 30 euro kanti kuus. Me oleme kulud viinud miinimumini. Loodame hakkama saada,” lisas Laaneots.

Esimene koolitund on plaanis 10. jaanuaril kell 18.00 Tallinnas Kristiine Noortekeskuses. Järgmistel kordadel saadakse kokku 17., 24. ja 31. jaanuaril samal kellaajal ja samas kohas.

Loe lähemalt: setomaa.ee

Tallinna Ülikool ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi allkirjastavad koostöölepingu

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktor Indrek Kaldo allkirjastavad homme Tallinna Ülikoolis kahe kooli vaheliste sidemete tihendamiseks ja koostöö arendamiseks koostöölepingu.

Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska sõnul on mõlema poole peamiseks eesmärgiks parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti. “Koostöö võimaldab kaasata Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppetöösse meie ülikooli õppejõude, üliõpilasi ja tehnilisi võimalusi ning ühtlasi populariseerida akadeemilist haridust, teadust ja teadlase elukutset Eesti ühiskonnas,“ avaldas Reiska heameelt sõlmitava lepingu osas

Pärnu Koidula Gümnaasiumi direktori Indrek Kaldo märkis, et koostöö Tallinna Ülikooliga ühtib gümnaasiumi akadeemilisuse põhimõttega ning ühtlasi aitab õpilasi paremini ette valmistada tulevasteks kõrgkooliõpinguteks. „Usun, et meie vastastikune koostöö annab Koidula kooli õpilastele võimaluse loodussuunal kasutada Eesti kõige kaasaegsemat teadusmaja, kus õpilased saavad laborites katseid teha ja kus ülikooli õppejõud saavad õpilasi innustada loodussuunda edasi õppima minema,“ avaldas Kaldo lootust.

Koostöö avab mõlema poole jaoks mitmeid võimalusi – näiteks saavad ülikooli õppejõud ja tudengid pakkuda oma tuge Pärnu Koidula Gümnaasiumi valikkursuste või uurimustööde juhendamisel või kaasata õpilasi ülikooli erinevatesse teadusprojektidesse. Koostööleping sõlmitakse tähtajatuna.

Lennusadamas saab tutvuda merenavigatsiooniga

Neljapäeval, 4. augustil kell 18.00 toimub Lennusadamas tasuta pereüritus „Kapteni A&O – kompassi kasutamine ja sõlmekool”. Sel korral on Lennusadama teemaõhtu keskmes merel navigeerimine ning tutvuda saab nii kompasside kui merekaartidega.

Pereürituse teine pool on praktilisemat laadi. Õppida saab meremeeste sõlmede tegemist ning kõik suured ja väikesed huvilised saavad proovida köiepunumist. Meremeeste elu Suure Tõllu pardal teeb magusamaks Kalev. Teemaõhtu on tasuta.

Enne iga üritust kell 17.00 toimuvad eelregistreerimisega ekskursioonid aurik-jäämurdjal Suur Tõll. Täiskasvanute pilet maksab 3,20 eurot ja laste pilet 1,60 eurot. Suure Tõllu kapten Toivo ekskursioonile registreerimiseks tuleb kirjutada aadressil lonny@lennusadam.eu.

Teemaõhtu kohta saab lisainfot siit.

Lennusadamas hakatakse paberlennukeid lennutama

28. juulil kell 18.00 on kõigil huvilistel võimalik kaasa lüüa Lennusadama muuseumi esimese atraktsiooni loomisel. Neljapäeval toimuva teemaõhtu keskmes on vesilennundus ja paberlennukite meisterdamise mäng.

Huvilised saavad voltida oma unikaalse paberlennuki või teha lennuki juhendite järgi ning iga lennuk osaleb täpsusviske võistlusel. Uue muuseumi mängunurka pääseb paberlennukite täpsusviskes selgunud “võitja-lennuk”, mis kõikidele külastajatele tulevases meremuuseumis eeskujuks saab.

Lennukimeisterdamise kõrvale saab kuulata lõbusaid ja märkimisväärseid lugusid vesilennukite angaaridest, Eestis maandunud kuulsatest pilootidest ning Eesti vesilennunduse ajaloost.

Tulevase meremuuseumi jaoks on oluline märksõna unikaalse ja silmapaistva ekspositsiooni kõrval ka interaktiivsus. Selle tarbeks on meremuuseumisse planeeritud erinevaid muuseumikülastust rikastavaid atraktsioone ja mänge.

„Teeme koos muuseumi!“ on Lennusadama kuuest teemaõhtust koosnev suveürituste sari, mis tutvustab unikaalse meremuuseumi eksposisiooni ning annab võimaluse muuseumi loomisel kaasa lüüa.

Teemaõhtu on tasuta. Vaata lisa siit.

Lennusadamas saab näha senileitutest vanimat laeva

21. juulil kell 18.00 kutsub Lennusadam kõiki Noblessneri sadamasse, et oma silmaga näha Eesti üht vanimat puulaeva. Maasilinna laev on 16. sajandist pärit unikaalne leid ning üks vanimatest senileitud Eesti laevadest, mis renoveeritud kuues Lennusadama muuseumis oma koha leiab.

Puulaevadest räägivad Herkki Haldre Eesti Ajalooliste Laevade seltsist ning merenduse edendaja Jaanus Tamme. Oma silmaga saab näha ajaloolise Maasilinna puulaeva restaureerimisprotsessi ning saab ka ise käed restaureerimisprotsessi külge lüüa! Lisaks Maasilinna laevale saab näha hulgaliselt muid ajaloolisi ja tänapäevaseid puusõidukeid.

Üritus on tasuta!

Noblessneri sadam asub aadressil Tööstuse tn 48. Noblessneri sadamale saab läheneda Tallinna kesklinnast bussiga nr 3. Bussist välja astuda “Kungla” peatuses (ja kõndida natukene edasi) või “Volta” peatuses (ja kõndida natukene tagasi). Tõkkepuudest pääsevad läbi ürituse külalised. Jalgsi tulijail on võimalik koguneda Lennusadama piletikassa ees (Küti 15a/17) 15 minutit enne ürituse algust, kust mööda ranna äärt jalutatakse ürituse toimumispaika.

“Teeme koos muuseumi!” on Lennusadama ürituste sari, mis toob suvetäie põnevust varsti avatava meremuuseumi ajaloolisele õuele. Üritustest saab osa 21. juulist 1. septembrini kuuel korral neljapäeviti. Vaata lisa siin.