Viljandi kultuuriakadeemia õpetas suitsusauna ehitama

Eesti Näituste messikeskuses toimunud ehitusmessil “Eesti ehitab 2011” tutvustasid Viljandi kultuuriakadeemia tudengid traditsioonilise suitsusauna ehitamiseks vajalikke võtteid.

Kultuuriakadeemia tudengi Martin Hirve sõnul erineb messil näidatud suitsusauna mitusada aastat vana ehitusviis tavalisest näiteks selle poolest, et naelu ehituses ei kasutata ning palgid püsivad koos puidust tappide abil.
Ka tappe on tema sõnul mitut liiki. “Inimesed küsivad tappide kohta tihti. Väidetavalt on taolist tappi kasutatud Lõuna-Eestis ning mujal on ta vähe levinud. Kuna kumeraid nurki ei ole, on taolist maja käsitöövahenditega mugav ehitada,” sõnas Hirv.

Suitsusaun toimib nagu rehetuba, korstent tal ei ole ning suits juhitakse ruumist välja kas seinas või laes oleva ava kaudu.

Selleks, et inimesed näeksid saunaehituse erinevaid etappe, alustati messil palkide ettevalmistusest ja lõviosa ajast on kulunud esimeste palgiridade valmistamiseks.

“Muidu kasutame mootorsaagi ja tempo on kiirem, aga siin kasutame ainult käsitööriistu,” nentis Hirv.

Allikas: Postimees

Karilatsi savvusann tege külälisilõ ussõ’ vallalõ

Õnnõ ütel kõrral, mahlakuu 9. pääväl, saa huvilinõ kävvü Karilatsin Põlva talurahvamuusõumi savvusannan ja saia’ ossa Lõuna-Eesti perimüskultuuri kombist!

Savvusanna päivä alostas folklooriansambli Kõivokõsõ. Nimä’ tutvustasõ’ sannakombit. Inne sannalava pääle minekit saa kullõlda’ savvusannakombidõ as´atundja Veeroja Eda juttu, kiä kõnõlõs Võromaa savvusanna kombist ja tuust, kuimuudu om sündsä savvusannan olla’.

Sannalisi hää olõmisõ iist hoolitsasõ’ muusõumi rahvamaja ja Põlva Lõõtspillikooli pillimängjä’ üten tandsupargiga Värten. Tsäijuumise manu’ pääle sanna võinu’ egä tulõja esi söögipoolist üten võtta.

Sanna päsemise jaos tulõ osta muusõumi pilet, miä mass 1,28 eurut.

Savvusannapäiv nakkas pääle kell 12, sanna saa joba kellä ütest niikauga ku lõun´t jakkus.

Tähelepandmisõs! Kona sann olõ-i suur ja kütetäs tedä jo üts kõrd, sis kimmä pääle sanna minekis om vajja hindäst inne teedä’ anda kas e-posti pääle katitaal@gmail.com või kõlistõn telehvoni pääle 79 98 945.

Loe’ savvusanna kotsilõ ka Eesti vaimsõ perändi nimistüst www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/ ja kae http://parimusaasta.blog.com/

Karilatsi muuseumi suitsusaun avab külastajatele uksed

9. aprillil algusega kell 12 kutsub Põlva talurahvamuuseumi pere suitsusaunahuvilisi külla, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Mõnusat äraolemist enne ja pärast sauna pakuvad muuseumi rahvamajas Põlva lõõtspillikooli muusikud, Vastse-Kuuste folkloorirühm Kõivokõsõ ja Põlva tantsurühm Värten. Et saunatamise järel keha kinnitada, tasub ühisele teelauale midagi meelepärast kaasa võtta.

Enne sauna minekut maksab kindlasti kuulata suitsusaunaspetsialisti Eda Veeroja loengut Võrumaa saunakommetest ning osta kohalike ettevõtjate käest endale üks korralik saunaviht ja saunamesi.

Saunalavale saab laupäeval, 9. aprillil kella 12–16. Kuna saunaruum ja leiliviskamisaeg on piiratud, palume saunalistel eelregistreeruda 6. aprilliks aadressil katitaal@gmail.com või telefonil 799 8945.

NB! Saunalaval võib ette tulla üllatusi.

Rohkem infot: http://parimusaasta.blog.com/

Täämbä Väimelän savvusannakonvõrents

Mooska savvusann ja Veeroja Eda
Täämbä, 12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu, päiv nakkas pääle 10.30.

Kooni 15.30-ni peetäs ettekandit: pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin.

Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest. Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi.

Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Tulkõ õnnõ kohalõ!

Kõrraldaja: Võromaa kutsehariduskeskus, Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituut ja Võro selts VKKF
Aokavva ja teedüst saa tast.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 5032341 ja Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53322153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Savvusannakonvõrents ja -tsõõriklaud Väimelän

12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu. 

Pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast  maaturismin. Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest.

Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis  savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi. Päält ettekandit,  õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis  savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man  avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist  oodõtas väega. Aokavva ja teedüst saa tast: http://www.visitvoru.ee/?id=5930.

Allikas: Uma Leht

Kahe nädala pärast korraldatakse Võrumaal suitsusaunakonverents

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Riidi, 12. novvembri 2010 Väimelä, Võromaa Kutsõhariduskeskusõ päämaja konvõrendsitarõn (tarõ 101).

Hummogu kell 10 naatas kogonõma, pantas nimi kirja, serbätäs tsäid ja säetäs hinnäst savvusanna-pääväs valmis.

Kell 10.30 naatas pääväga pääle.

Kell 10.40-13 hummogupoolinõ aig.
Kõnõlõsõ Tarto Ülikooli tudõngi, kiä etnograafiliidsi välitöie praktika käügin Võromaa täämbädse päävä sannu ja sannakultuuri uursõva.
Tudõngiide jutu võtt kokko näide juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs viil eräle teemal “Savvusann ku elamus maaturismin”, mink jaos tä uursõ Võro- ja Setomaal turismitalodõn pakutavit savvusannu.

Kell 13 lõunasupp.

Kell 13.30-16.30 päälelõunanõ aig.

Kell 13.30-13.50 Epp Margna. Raamat Võromaa savvusannust – matõrjaali valik ja kokkopandmisõ põhimõttõ.

Kell 13.50-14.10 Nele Reimann-Truija. Vana Võromaa savvusann täämbädse peremehe kaemist perrä.

Kell 14.10.-14.30 Külli Eichenbaum. Võromaa savvusann Eesti vaimsõ kultuuriperändi nimekirän.

Kell 14.30-14.50 Ülle Harju. Midä Uma Lehe lugõja savvusanna kotsilõ kirotanu omma.

Kell 14.50-15.10 Kristiina Porila. (Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus). Vaimse kultuuriperändi kaitse ja UNESCO.

Kell 15.10 serbätäs tsäid.

Kell 15.30-17.00 tsõõriklaud, päävä kokkovõtminõ.
Tsõõriklavva kõnõluisiga tahetas vastata küsümüisile:
– Kuis edesi?
– Kohe korjatas kokko savvusanna teedüs?
– Midä piässi tegemä, et savvusann saassi UNESCO vaimse kultuuriperändi nimekirja?
– Kiä ja kuis saassi avita? Kiä mändse tüü hindä pääle võtt?

Kõrraldaja: Võrumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Võro Selts VKKF.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 503 23 41, eda.veeroja@gmail.com
Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.werro.ee