Keskkonnaamet kutsub laupäeval, 21. septembril sügisesele matkapäevale, filmi „Viimse reliikvia“ radadele Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale Põlvamaal.
– Saesaares räägib paisudest Meelis Järvemägi (Keskkonnaameti veespetsialist).
– Matk filmi „Viimse reliikvia“ radadel (6 km, Taevaskoja-Otteni- Taevaskoja), retke juhib Ülo Leitu.
– Matkal peame koos pikniku, kaasa võtta oma leivakott ja jook!
Matk on kõigile tasuta. Selga mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud!
Buss väljub Võrust Katariina kiriku esiselt platsilt kell 10.00 ning jõuab tagasi kell 16.00
Lisainfo ja registreerimine kuni 20. septembrini 2013. a (või kuni kohti jätkub): Helen Kivisild tel. 53006696, helen.kivisild@keskkonnaamet.ee.
Kangiga porgandivõtt Horoski külas. Foto: erakoguSügisene pööripäeva on selja taga ja Mihklipäev ees – selleks ajaks on vanarahva tarkuse järgi ikka köögiviljad juba üles võetud ja salve seatud. Seetõttu käib sel nädalavahetusel paljudel põllulappidel agar juurikakummardamine, sest ammuseid tarkusi tasub saagikoristusel meeles pidada.
Kagu-Eesti paistab tänavu päris hea köögivilja saak olevat, sest suvine ilm pakkus nii päikest kui äikest ja maa andis juurikatele piisavat niiskust ning toitaineid, et hooga kasvada. Ja võilill paisutas siin mõnel pool oma lehed sel suvel lausa nii suureks, et tekkis juba tunne nagu oleks tegu uue liigi või hoopis geneetiliselt muundatud taimega.
Saagikoristus võib vahel tuua ka üllatusi ja nõuda leidlikku lähenemist. Paiguti võib näiteks savine maa olla vaatamata sügisvihmadele pisut sügavamal mullakihis nii kuiv, et võta või kang appi – muidu saaki kätte ei saa…
Haanjas Horoski külas katsetasid potipõllumehed kangiga porgandite ülesvõtmist ja see meetod toimis päris hästi. Labidaga porgandile järgi minna oli kohati täitsa võimatu, sest labidat ei õnnestunud mingi nipiga maasse suruda, kaevata ega lüüa. Porgandil jagus küll väge, et savisesse mulda tungida ning jämedaks kasvada, ent saagikoristajal jäi selle väeka porgandi kättesaamiseks rammu väheks.
Nii jõulist porgandivõttu pole Horoskil varem harrastatud, ent tänavu, mil porgand piisavalt pikk ja parajalt pirakas, kippus ülesvõtmisel juhtuma nii, et labidaga pääses küll poole juurikani, aga kui hakkasid ‘põrknast’ maast üles võtma, läks porgandipoiss plõksti pooleks. Nii ei jäänudki muud üle kui leiutada teistmoodi meetod – porgandivõtt kangiga. Loe edasi: Porgandeid tuleb tänavu Haanjas üles võtta kangiga
Täna, kell 12.04 algab sügis. Sügisele eelnenud nädalall täheldati kogu Eestis hanekolmnurkade ilmumist taevasse. Haned lähevad – hallad maas, nii ütleb vanarahva tarkus. hanede uurija Aivar Leito seletab vanasõna: “Tõsi ta on sest hanede massränne vallandub külmade saabudes pesitsusaladele ja see külm jõuab sageli koos hanedega ka meile. Aga vahel ei jõua ja siis võib nende massilist minekut näha ka soojade ilmadega. Esimesed suur-laukhaned ja rabahaned saabuvad meile sügisel Põhja-Venemaalt enamasti septembri alguses, kusjuures rabahaned tulevad enamasti enne suur-laukhanesid. Arvukam sügisränne algab neil sõltuvalt sügise arengust ja ilmast (esimesed hallad ja soodne rändeilm seal) septembri keskpaigast alates.
Hanede massränne toimub Leito sõnul tavaliselt mitme lainena septembri lõpust oktoobri lõpuni. Mõnel aastal on paari päevaga nähtud sadu tuhandeid hanesid. Osa neist rändab meilt peatumata läbi osa aga jääb ka sügisel siia paariks nädalaks nuumatoidule.
Linnu-uurijad on märganud, et kui varem koondusid hanedest valgepõsk-lagled enam rannikualadele, siis viimastel aastatel on tuhandeid laglesid vaadeldud ka kaugel sisemaal. “Sel sügisel on nii hanede kui laglede ränne juba alanud, ehki massrännet pole seni veel täheldatud,” lisab Leito. “kuidas neil pesitsemine läks saab selgeks siis, kui rändeparvedes olevaid noorlinde on piisavalt kokku loetud, esialgu tundub, et aastal polnud viga.”
Käesolev aasta on hanede riikliku seire aasta ning nende vaatlusandmed on teretulnud. Andmed võib kanda elurikkuse andmebaasi http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=est või mailiga hanede seire koordinaator Aivar Leitole (aivar.leito@emu.ee)
