Saaremaal Salme vallas oli see aasta justkui sadamate aasta. Eile taasavati valla neljast sadamast remondijärgselt juba kolmas, Läätsa sadam. See läks maksma 190 572,72 eurot. Varem oli rekonstrueeritud ja süvendatud Salme ja Lõmala sadamad.
“Nüüd mõtleme juba Rahuste sadama korrastamisele, siis oleme merelt tulevatele paatidele täielikult avatud omavalitsus,” ütles Salme vallavanem Kalmer Poopuu eilsel Läätsa sadama avamisel ajalehele Meie Maa.
MTÜ Läätsa Rand korraldas eile sadama avamise puhul tõelise kalurilõuna, kuhu kutsus nii sadama rekonstrueerijad kui ka endised selle ranna kalurid.
“Siia sadamasse on veetud palju suuri ja väikesi kive ” ütles eile MTÜ Läätsa Rand juhatus eliige Hans Varris. “Me tahame tänutäheks kinkida teile võrgukivid, mida on lihvinud nii meri kui kalameeste käed.” Nii saidki kivid kõik kaasaaitajad, Saarte Kalanduse juhid, ehitajad jne. Vallavalitsus tegi omapoolse kingitusena Läätsa sadamahoones korda tualeti.
Dirhamisse alalise piirivalvekordoni säilitamise toetuseks loodi Facebooki lehekülg.
“Käesolev leht on loodud toetamaks piirivalvekordoni jätkamist Noarootsi vallas Dirhami sadamas. Alates 01.12.2011 on planeeritud kordoni töö lõpetada,” seisab lehekülje üleskutses. “Kuna mõni aasta tagasi ühendati piirivalve politseiga, siis kaob kogu piirkonnast seni turvatunde taganud üksus. Tegemist pole mitte vaid Noarootsi probleemiga, kuna lähimad politseijõud on ühelt poolt Haapsalus ja teiselt poolt Paldiskis.”
Facebooki lehel Las Piirivalve jääb Dirhamisse kirjutatakse: “Piirivalve kadumine Dirhamist ei puuduta mõnekümne elanikuga küla turvalisust, vaid kogu Noarootsi, Nõva ja ka Padise valda. Nii maad mööda kui ka meritsi on lähimad politsei üsused Haapsalus ja Paldiskis. Parimal juhul jõuab mehitatud üksus kohale paari tunniga. Talvel võib aga meritsi kohale jõudmine aega võtta raskete jääolude korral mitu päeva. Lubatud helikopteriteenuse peale ka eriti loota ei saa, kuna nagu me teame, Eestis praegu töötavat helikopterit nagu polekski…
Dirhami sadam on Eesti üks külastatuim väikesadam. Seal peatub tänu soodsale asukohale ja lihtsale sissesõidule aasta jooksul ligi 1000 hobialust. Samuti on püügiperioodil sadam võõrustajaks kümnekonnale kalalaevale. Dirhami lähedalt kulgeb ka rahvusvaheline meretee, mis on tihedalt täidetud suuremate ja väiksemate alustega. Nagu kahjuks ka senini on olnud on sellise tiheda liikluse tõttu võimalikud ka õnnetused ja kõigil on veel meeles õlireostus Nõva rannikul, laevadelt vette kukkunud inimeste päästmised jne. Kuna piirivalve alus oli ka talveperioodil ainuke ühendusvõimalus Osmussaarega, on ka sealsetel elanikel kurb kuulda, et alates talveperioodil neil ühendust maismaaga edaspidi enam ei ole.
Kõiks sai alguse järgnevast emotsioonitust pressiteatest. Üks piirivalvepunkti lõpetamise põhjus on see, et piirkond on piisavalt turvaline ja ei vaja ka enam selle tõttu piirivalveteenust.”
Reedel avati pidulikult Valjala vallas Kunglas asuv valla ainus avalik sadam. Sadamas on olemas kaid nii kalapaatidele kui kaatritele ning kokku on kohti 20 alusele. Samuti on olemas kalalossimiseks tarvilik kai ning sadamast merre ulatuvad kaks muuli.
Sadama avasid MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Tiiu Kupp, Valjala vallavanem Kaido Kaasik, EAS-i arenduskonsultant Silva Künnik ja sadamaprojekti eestvedaja Andro Roosileht. Foto: IrinaMägi
Kaldal asuva sadamahoone juures asub joogiveekoht ning veepiiri lähedal on ka pilsivee kogumiskaevud, teatas sadama esindaja.
Sissesõit sadamasse hakkab toimuma ligikaudu 100 meetri pikkuse märgistatud 1,5 meetri sügavuse faarvaatri kaudu.
Sadam valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) väikesadamate toetamise programmist ja PRIA Euroopa Kalandusfondi rakenduskava meetmest saadud toetuse ning erainvestorite panuse toel.
Augustis kinnitas valitsus Saaremaa kolme väikesadama, sealhulgas Kungla sadama akvatooriumide piirid.
Keila-Joa raketijuhtimiskeskuse varemed. Foto: Tuuli HiiesaluPaljudes Eesti külades võib leida nõukogude okupatsioonist järele jäänud rajatisi, mis kunagi olid väga suured, uhked ja hästi kontrollitud, täna aga lagunenud ja mahajäetud ent ometi huvitavad ja külastamisväärt. 1980ndatel avastati Saksamaal, et rangelt kontrollitud piirialadel on loodus erakordselt hästi säilinud. Pärast raudse eesriide langemist intensiivistus maakasutus piirialadel, aga ka looduskaitsjate tegevus. Tekkis rohevöö (Green Belt) idee, mis pidi ühendama raudse eesriide aladele jäävaid kaitsealasid ja elupaiku ning looklema läbi terve Saksamaa. Hiljem laienes Rohevöö projekt üle Euroopa ja jõudis 2006. aastal ka Eestisse.
Rohevöö projekti raames inventuuri teinud Eesti Maaülikooli tudengid ja vabatahtlikud leidsid Eesti põhjarannikult üle 1200 pärandkultuuriobjekti, millest enamuse moodustasid lagunenud ja kasutuseta piirivalverajatised. Akadeemik Anto Raukase sõnul on pärast nõukogude vägede lahkumist võetud mahajäetud rajatistest ära väärtuslik (näiteks rauast uksed) ja ülejäänul lastud lihtsalt laguneda. Praegusel kujul võtavad sõjaväeobjektid (radari-, raketi- ja mereväebaasid, vaatetornid, lennuväljad, sadamad, varjendid jms) enda alla peaaegu 90000 hektarit maad ning on endiselt saasteallikateks ja ka ohtlikud.
Rohevöö projekti eestipoolne koordinaator Henri Järv loodab, et Läänemere rohevöö projekt annab tõuke militaarturismile ja vanadele militaarobjektidele leitakse vääriline kasutus. Kui sõjaväelennuväljadel võib suviti näha huvitavaid üritusi ja neid on kasutusele võetud ka koduloomade varjupaikade, õppesõidu platsidena, siis väga paljude militaarobjektide riismed seisavad siiani roheluse keskel. Nii võib raketijuhtimiskeskuse jäänuseid näha Harku vallas Humala ja Türisalu külas ja allveelaevade demagnetiseerimiskeskuse varemeid Kuusalu vallas Virve külas. Järv tõi eeskujuks lätlased, kes on üles leidnud militaarobjektidega seotud (seal töötanud) inimesed ning palunud neil hakata giidideks.
Kylauudised.ee kutsub kommentaariumis üles arutlema, mida teha mahajäänud ja lagunenud militaarobjektidega, mis tegelikult asuvad enamasti looduskaunis kohas. Samuti võiksid endast märku anda inimesed, kes on töötanud nõukogude sõjaväebaasides ja oskaksid anda informatsiooni seal toimunu kohta.
Rohevöö projekti kohta saab täpsemat teavet kodulehelt http://www.estoniangreenbelt.eu/
Galerii militaarobjektide jäänustest asub aadressil http://nagi.ee/photos/tuuli77/sets/317779/
Rohevöö projekti kohta saab lähemalt kuulata ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 25. juunil kell 14.00.
Abruka sadam sai 32 miljonit krooni maksnud remonditööde käigus uued kaitsemuulid, kai ja jahisadama, uuendati teed ja platsid ning ehitati torustikud ja sadamahoone, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Sadam avati pidulikult reedel, 24. septembril.
Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul annab uus sadam Abrukale juurde palju uut. „Eeskätt on paranenud Roomassaarega ühendust hoidva liinilaeva võimalused, sest selleks on ehitatud uus, muulidega kaitstud sildumiskoht,” ütles ta.
Oluliselt on paranenud ka purjekate vastuvõtu võimalused. Selleks on korralikud ujuvkaid koos elektri ja vajaliku veevarustusega.
Sel aastal on sadamat külastanud juba ligemale sada alust.
„Meil on nüüd oivaline sadam,” kiitis värsket rajatist ka abrukalane Jüri Tuulik.
Foto: Saarte LiinidEile võeti pidulikult vastu kolme aastaga renoveeritud Abruka sadam, mis läks maksma 32 miljonit ja millest EAS tasus 2,1 miljonit krooni, kirjutab tänane Meie Maa.
Väikesaarele rajati uus sadamakai koos juurdepääsuteede, parkla ning vajalike infrastruktuuridega. Uuendatud Abruka sadam tagab saareelanikele ja külalistele senisest paremad liikumisvõimalused.
Luunja vallavalitsus allkirjastas inseneribürooga Urmas Nugin OÜ lepingu Luunja sadama ja puhkeala projekteerimiseks.
Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul hõlmab unikaalne projekt ligi 13 hektari suurust maa-ala ning seob ühtseks tervikuks Luunja aleviku ja Emajõe vahele kavandatava jõesadama ning selle lähiümbrusse planeeritava puhkeala.
Jõesadamasse peaksid projekti kohaselt tulema paatide ja kuni 40 m pikkuste laevade sildumisrajatised, veesõidukite hoiuala, ujuvtankla ning muu veesõidukite teenindamiseks vajalik infrastruktuur. Samuti on kavas kanalit süvendada. Puhkealale planeeritakse ujumistiik koos väikese rannaalaga, vabaõhulava, ringkanal koos purretega, laste mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed jmt.
Projekteerimistööde hinnaks on koos käibemaksuga 294 000 krooni ning projekt koos kõikide vajalike kooskõlastustega peab valmima novembris.
Projekt on aluseks eurotoetuste taotlemisel ning hilisemal objektide väljaehitamisel.
Luunja jõesadam arendamine on üks osa Emajõe-Peipsi veetee senisest aktiivsemast kasutuselvõtust.
