Loov Eesti alustas eile, 27. mail, Ida-Virumaal ürituste seeriaga, mille eesmärk on täiendada rahvusvähemuste esindajate teadmisi, kuidas oma käsitööd ja disaini tutvustada ning laiema publikuni tuua. Koondnimetuse “Rahvusliku käsitöö aardelaegas Золотые руки” alla koonduvad koolitused, praktilised töötoad, klubiõhtud ja ühepäeva pood.
Loe edasi: LOOV EESTI ESITLEB RAHVUSVÄHEMUSTE KÄSITÖÖDTäna tähistatav rahvusvähemuste päev on pühendatud rootsi vähemusele. Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis 375 end rootslaseks pidavat inimest, vahendas Lääne Elu.
Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimees Sofia Joons on kindel, et tegelikult on rootslaste arv Eestis suurem. Rahvaloendusel võib end rootslasena määratleda nii riigirootslane, kes Rootsist siia tööle või elama tulnud, kui ka siin sajandeid elanud eestirootslaste järeltulija. Just viimaste arvu on peaaegu võimatu kindlaks teha.
“Kodakondsusega on lihtne – inimene sünnib sellega. Rahvus on aga identiteedi küsimus ja inimesel võib olla mitu identiteeti,” ütles Joons Lääne Elule. Ta lisas, et näiteks segaperekondade puhul peab inimene otsustama, kellena end määratleb.
Rootsi kodakondsusega inimesi elab Eestis rahvaloenduse andmeil 301 ja rootsi keelt nimetas emakeeleks 285 inimest. 2000. aasta rahvaloendusel nimetas end rootslaseks 300 inimest, rootsi keelt rääkis emakeelena 107 inimest.
Rootslased on Eestis ainus rahvusvähemus peale ingerisoomlaste, kellel on oma kultuuriautonoomia ja sellega seoses ka oma rahvusnimekiri, kuhu kuulub üle poole tuhande inimese. Sofia Joonsi sõnul eeldab rahvusnimekirja kandmine inimese enda aktiivsust, sest selleks peab ta ise soovi avaldama. Rahvusnimekirja võivad kuuluda ka Rootsis elavad eestirootslased, kellel on Eesti kodakondsus.
Viimase rahvaloenduse andmeil elab Eestis üldse 192 rahvust, enam kui 100-liikmelisi rahvusrühmi on 37. Kõige suuremad rahvusrühmad eestlaste järel on venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Loe edasi: Tänasel rahvusvähemuste päeval räägitakse rootslastest
Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.
Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.
Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!
Allikas: laanemaa.ee
On alanud muusikakollektiivide registreerimine XIII eesti rahvamuusika töötluste festivalile Moisekatsi Elohelü, mis toimub 26.–28. aprillini Mooste mõisas Põlvamaal.
Eesti rahvamuusika töötluste festival „Moisekatsi Elohelü” (Mooste Eluheli) on kutsutud ellu selleks, et eesti rahvamuusika ei kaoks, vaid elaks edasi muutuvas ajas, uutes traditsioonides ja vormides.
XIII rahvamuusikafestivali läbiv teema on rahvusvähemused Eestis ning erinevate rahvusgruppide lõimumine eesti rahvamuusika viljelemisel.
Festivali märgusõnad on:
* kultuuriline mitmekesisus Eestis,
* Eestis elavate rahvusvähemuste kaasamine festivali programmi,
* vastastikune kultuurilise omapära, keele ja muusika tundmaõppimine ning väätustamine,
* rahvusvähemuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu.
Festivali võistluskontsert toimub laupäeval, 28 aprillil Mooste folgikojas. Võistlejatelt nõutakse eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust. Ülesastumisi hindab viieliikmeline žürii.
Võistluskontserdil osaleja esitab kaks lugu: kohustusliku loo seade, milleks on „Kaks neidu metsa kõndma läks”, ja oma paikkonnast pärineva eesti rahvamuusika seade. Võistluskontserdil osalevad rahvusvähemused esitavad teise loona oma maa või paikkonna rahvamuusikal põhineva seade, säilitades keele ja kultuuri omapära.
Võistluskontserdi peapreemiaks on 1000 eurot.
Võistluskontserdile registreerimine lõpeb 30. detsembril 2011. Festivali peakorraldajad on MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vallavalitsus.
Rahvusvähemuste pühapäevakoolide tegevuse toetamiseks eraldati 1,2 miljonit krooni. Toetused on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS).
Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riik on seni toetanud pühapäevakoolide baasrahastamist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.
Eestis elab kokku üle 120 rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides, on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 pühapäevakooli tegevust.
Allikas: Haridus- ja teadusministeerium
Eestis elavad rahvusvähemused saavad taotleda riigilt toetust pühapäevakoolide töö korraldamiseks.
Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.
Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.
Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.
Täpsem info http://www.hm.ee/index.php?048442
Allikas: EMSL
