Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?
Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.
Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”. Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.
VII Aravete Teatripäev on õnnelikult lõppenud, näitlejad on rahul ja publik samuti – seega võib lugeda ettevõtmist edukaks. Korraldaja MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts tänab toetajaid – Ambla Vallavalitsus, Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, Endla teater, Teater Ugala, Rakvere Teater ja Kuma.
Teatripäeva žürii eesotsas lavastaja Madis Kalmetiga andis välja järgmised auhinnad:
Parim Lavastus – „Sibulad ja šokolaad“ Paide Huviteater
Parim meesnäitleja – Janek Reedi, töömees Punni rolli eest, lavastuses „Sibulad ja šokolaad“
Parim naisnäitleja – Vilve Piht, ämma rolli eest, lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad
Suurim Üllatus – Arlet Palmiste, autor-lavastaja ja nätleja, monotükk „Sind oodates“
Parim meeskõrvalosa – Aivar Milvaste, rebase rolli eest, lavastuses „Serenaad“, Tapa Näitering
Parim naiskõrvalosa – Aire Pitk, hea ümberkehastumise oskuse eest, lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Eripreemiad „Tähekesed“:
Rainer Kiis – tulnuka rolli eest lavastuses „Sibulad ja šokolaad“, Paide Huviteater
Leo Valdvee – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merike Kernu – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merilin Lõhmus – Pärja sõbranna rolli eest lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad
Lohutusauhinna „Mitmeotstarbeline taskurätik higi ja pisarate pühkimiseks“ pälvisid Merje Vaarmets, Evely Piksar ja Merle Ruzitš Tapa Näiteringist, lohutusauhind anti kanade rolli eest lavastuses “Serenaad“.
Kundas tegutsev Ranna-Viru rahvateater osales 3.-5. mail Lätis Liepajas toimunud rahvusvahelisel harrastusteatrite festivalil “Te un nekur citur” ning tõi koju ühe kolmest peapreemiast.
Kundakad tõid publiku ette Ivan Võrõpajevi novelli “Pantelei Karmanovi sententsid”, selle on tõlkinud ja lavale seadnud Tiit Alte. Pantelei Karmanovi osas astusid üles Kaido Veski ja Uno Trumm. Osatäitmise eest anti Kaido Veskile vaatajaküsitluse põhjal publiku lemmiku tänukiri.
Liepaja harrastusteatrite festival toimub kahe aasta tagant ning seekordne oli järjekorras viies. Üritus paistis silma oma korraldusliku sujuvuse ning väga kõrge professionaalse taseme poolest. Sel korral osales festivalil kaheksa teatritruppi üle terve Baltikumi.
Tiit Alte sõnul olid kõik nähtud lavalood ääretult huvitavad ning ühtegi nõrka etendust ei olnud.
“Suurepärane näide sellest, et harrastajate tegevus küündib mitmel puhul proffidega samale tasemele ning oma mänglusti poolest kipub neid isegi ületama,” sõnas ta.
Lisaks etendusi täis päevadele toimus teise päeva hommikul näitlejatele improvisatsiooni meistriklass ning kundakatele korraldati kohaliku metallurgiakombinaadi trupi liikme Erika Vecvagare poolt ka ekskursioon Liepaja ajaloolistes sõjaväerajatistes.