päevakeskus

Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Vigala rahva külaskäigust Kõrgessaare päevakeskusesesse Hiiumaal kirjutab Jaan Viska.

Veidi ajaloost. Kõrgessaare päevakeskus on Lauka päevakeskuse õigusjärglane, mis alustas tegevust 1999. a. Alates septembrist 2014 seoses uue Hiiu valla tekkega koliti endise Kõrgessaare valla ruumidesse. Päevakeskuse eesmärgiks on inimeste kaasamine ühiskonnaellu ning toimetuleku toetamine ja sotsiaalse aktiivsuse säilitamine.

Hiiu vald on õiged eesmärgid püstitanud, kuidas toimida väheneva ja vananeva rahvastikuga vallas. Päevakeskuses toimuvad mitmed ringid, nendest on kuu algul vallalehes ilus ülevaade. Teatati, et sotsiaalkeskuses töötab asendusteenistuja, kes on kui alternatiiv tegevteenistusele. Mandrirahvale olgu öeldud ringid: tervisevõimlemine, seeniortantsuring, juuksur, pediküür, sõit ujulasse, noorte osalemine Tori teatripäevadel 21.-22. märtsil ja kuu lõpus kokkamine koos MTÜ Vikerkaar noortega. Siia juurde võib lisada, et MTÜ Vikerkaare noored olid 2016. aastal Vana-Vigalas laagris. Erihoolekanne osutab kokkuleppel pesupesemist ja dušiteenust.

Loe edasi: Külas Kõrgessaare päevakeskuses Hiiumaal

Võru Pensionäride Päevakeskuses avati uued ruumid

Hetk ruumide avamisürituselt. Foto: Ulis Guth

Reedel avati SA Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu tn 2) uued ruumid, mis loovad linna eakatele inimestele täiendavaid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks.
Sel puhul toimus pensionäride päevakeskuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja Võrumaa Pensionäride Ühingu aktiivi kohtumine linnavalituse esindajate ning Europarlamendi saadiku Ivari Padariga.
Vajadus suurema ruumipinna järele tekkis seoses organisatsiooni klientide arvu suurenemise ja tegevuste ulatuse laienemisega. Kavas on tihe koostöö Võrumaa Puuetega Inimeste Kojaga, see võimaldab üritusi senisest paremini organiseerida. Päevakeskuses tegutsevad võimlemisring, käsitööring, tantsuringid Mõnusad Memmed, Hõbõjuus, Memmed ja Meelespea, näitering Päävakene, kapell P.A.A.T., meesteansambel, segakoor Videvik, seltskonnalauluring, ansambel Elurõõm, loovusring, õmblusring ning ring joogahuvilistele.
Peale selle pakub keskus võimalust suhelda eakaaslastega, lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit, printerit, paljundusaparaati ja videoprojektorit, mõõta vererõhku, osaleda erinevate huvialaringide töös, osaleda koolitustel, loengutel ja üritustel, rääkida oma muredest-rõõmudest, juriidilist nõustamist ning nõu lihtsamates igapäevatoimingutes.

Otepää erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi

Otepää erivajadustega nimeste päevakeskus tegutseb Otepää vallvalitsuse III korrusel

Varem Otepää hooldekodus tegutsenud erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi – alates suve lõpust tegutseb päevakeskus Otepää vallavalitsuse III korrusel.

Päevakeskus aitab psüühiliste erivajadustega inimestel toime tulla igapäevase eluga. Päevakeskuses õpitakse, kuidas tulla iseseisvalt toime tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel, kuidas kujundada tööoskusi ja suhtlemisoskust. Päevakeskuses pakutakse ka erivajadustega inimeste lähedastele nõustamist.

Otepää sotsiaalteenistuse juhataja Anneli Salumaa sõnul finantseeris päevakeskuse remonti Otepää vald, vajaminev sisustus saadi Soome Kinnaspunki ja eraisikute abiga.

Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Hetkel käib Otepää päevakeskuses üheksa inimest, päevakeskuse tööd koordineerib Otepää vallavalitsuse sotsiaalteenistus. Päevakeskuses töötab tegevusjuht Helen Salumaa, kes õpib Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ja psühholoogiat.

Päevakeskuse teenust – igapäevaelu toetamise teenust – rahastatakse riigieelarvest.

Tartu linn aitab hooldajatel tööle asuda

Tartu linnavalitsus, Tartu ja Luunja vallavalitsused otsivad koostöös võimalusi, et koduse hooldusega seotud inimesed saaksid soovi korral tööle asuda.

Jaanuarikuus alustasid projektis osalevate omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldajate intervjueerimist, et selgitada välja nende võimalused ja soovid tööturule naasmiseks. Märtsi lõpuni intervjueeritakse kolmes omavalitsuses ühtekokku 320 täiskasvanud isiku hooldajat. Intervjuu käigus uuritakse hooldaja töökoormust ja oskusi ning tema motiveeritust tööturule suundumiseks, samuti tehakse kindlaks seda takistavad ning toetavad asjaolud.

Küsitluste abil selgitatakse välja nelikümmend hooldajat, kes sooviksid tööle asuda. Ühe võimalusena pakutakse neile võimalust tööle asuda koduhooldusteenuse pakkujana. „Selline ettevõtmine võimaldab meil laiemalt kasutada nende inimeste praktilisi kogemusi, mida nad on hooldajana omandanud, ning samas annab see neile võimaluse naasta tagasi tööellu. Projektis osalemine annab linnale hea võimaluse ka uute töökohtade loomiseks,“ kommenteeris abilinnapea Vladimir Šokman.

Tööle asumisest huvitatud hooldajatel, kes soovivad projektis osaleda, tuleb pöörduda linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistusse või piirkonnakeskusesse. Projektiga saavad liituda need inimesed, kes pole hoolduskoormuse tõttu saanud tööle minna.

Hooldajate töölerakendamine võimaldab koostööd tegevatel omavalitsustel luua uusi töökohti koduhooldusteenuse valdkonnas ja pakkuda hooldatavatele mitmekesisemaid hooldusvõimalusi.

Projekti „Päevaste ja ööpäevaringsete hooldusteenuste abil tööle“ rahastab Euroopa Sotsiaalfond töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete raames.