Tsiakatsk perrä ei anna

Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht
Mõtsatsiko om veitüs jäänü. Aheri Georgi pilt, Uma Leht

«Võromaa mõtsa omma koolnuid tsiko täüs – tuud näütäse perädüsuurõ kaarnaparvõ mõtsa kotsil,» om murrõn Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas. «Kaarna omma nii täüs söönü, et jõvva-i inämb lindu minnä: juuskva jupp aigu maad pite, inne ku üles saava.»

Et hulga tsiko om hukka saanu, näütäs ka tuu, et talvõl es putu tsia piaaigu sukugi söögiplatsõ pääle veetüt kardokat ja villä.
A veterinaar- ja söögiammõt om saanu timahava kontrolli õnnõ ütte Võromaalt löütüt koolnut tsika ja katsk tuul tsial oll’gi.

Jahimehe lihtsäle lää-i mõtsa koolnuid tsiko otsma. «Taudipiirkunnan saa-i ajujahti pitä ja koolnu tsia löüdmine tähendäs jandalit ja rahakullu,» põhjõnd’ Kauna Toomas. «Kel omma koton tsia, nuu ei taha kah jahti tulla, et mitte katsku kodo tuvva, ja tuu omgi mõistlik.»

Veidemb ku kats nädälit tagasi otsust ärminejä valitsus, et mass reservfondist egä tsiakatsku koolnu tsia häötämise kinni.

Veterinaar- ja söögiammõdi Võromaa veterinaarkeskusõ juhataja Saavo Inge selet’, et ammõtil om seost kuust leping Eesti jahimiihi seltsiga. Tuu perrä mass ammõt seltsile egä tsiakatsku koolnu ja maaha matõtu tsia päält 70, konteinerihe viidü koolnu vai lastu tsia päält 35 eurot. Selts saa raha kätte kõrra kuun eelmidse kuu aruandõ perrä. Loe edasi: Tsiakatsk perrä ei anna

Aasta loom on metssiga

Tänavuse aasta loom on metssiga.
Tänavuse aasta loom on metssiga.

Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedamisel valiti 2015. aasta loomaks metssiga, kelle arvukus on viimaste aastate jooksul olnud kõrgeim kui kunagi varem.

„Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000, nii palju ei ole neid kunagi varem olnud. Sigade suur populatsioon, mida ei suudeta ohjata, on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes Euroopa riikides,“ rääkis Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.

Jahimeeste hinnangul oli 2014. aasta kevadel kõige rohkem sigu Lääne-Virumaal (1910), järgnevad Raplamaa (1760), Viljandimaa (1750), Harjumaa (1670) ja Pärnumaa (1500). Viimase hinnangu kohaselt on sigade arvukus veidi langenud.

2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga. Kuigi tegemist on läbi aegade ühe kõrgeima metssigade küttimismahuga, siis on see võrreldes aasta varasemaga üle 3000 isendi võrra väiksem.

Aasta looma on Eestis valitud kolmel korral: 2013. aastal oli selleks hunt ning möödunud aastal viiger.

Allikas: keskkonnaministeerium

Mida teha ülestõngutud põldudega?

Wikimedia.
Wikimedia.

Anu-Mari Kivisiv

Metssead ei ole kunagi olnud vaid metsamajandajate murelapseks. Enam-vähem igaüks, kel kunagi on olnud mahti oma põllumaad pidada, teab, et metssiga on sage külaline ka põllumaadel. Neid on üritatud eemale peletada  igasugu nippidega ammustest aegadest. Küll on proovitud karvaseid kurinahku eemale hoida hernehirmutistega, plekkpannide, raadioga või lampide vilgutamisega.  Veidrama näitena isegi loomade kombeid järgides maamärgistamisega. Kahjuks kaua  looma narritada ei saa ja üks hetk on soovimatu külaline ikkagi platsis.

Sarnased lood on juba mitmendat aastat Hiiumaal Käina lähedal asuvais taludes toimunud, kuid kindlasti ei ole see vaid lokaalne probleem, metsseast rüüstajaid jätkub tervesse Eestisse. Metssiga, nagu iga teine metsloom on inimesepelglik ning ilma põhjuseta inimasustusele ei ligine. Kuid kui mets ei toida enam suurt populatsiooni ära, ollakse valmis minema juba inimasustustesse süüa otsima. Toiduotsingul songitakse üles peale talvekartuli vagude ka nii heina kui õuemaad, mida inimesed ei jõua enam maapinna niitmise jaoks siluda. Samuti tekitavad külateedel ja põllumaadel liikuvad metsloomad liiklusohtlikke olukordi ja ehmatavad inimesi.

Loe edasi: Mida teha ülestõngutud põldudega?

Elistvere metsseamamma Possa tõi põrsad ilmale

Tänavu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad.
Praegu on metsseaemand Possa põrsad alles pesas, kuid ilmade soojenedes saavad Elistvere loomapargi külastajad neid peagi näha. Pildil 2009. aastal sündinud põrsad. foto: Sille Annuk

 

Elistvere loomapargi metsseamamma Possa pesast oli pühapäeva hommikul kuulda hääli, mis ilmselgelt viitavad sellele, et Possa ja kult Kert on jälle järelkasvu saanud.

«Me ei tea, mitu põrsast sündis,» ütles Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Elistvere loomapargi juhataja Sirje Saul. «Nad on pesas peidus, Possa ei lase nii väikseid veel välja. Ilm on ju väga kõle.»
Loomapargis elab praegu neli suurt metssiga: emised Possa ja Riina ning kuldid Kert ja Peedu. Tänavuste põrsaste isa on ilmselt 8-aastane Kert, kelle jaoks konkurent, kolme-aastane Peedu on alles poisike.

Rohkem põrsaid sel kevadel loomapargis ilmselt oodata pole. «Riina on veel noor, vaid aastane metssiga,» märkis Sirje Saul. «Temal ei paista sel kevadel küll põrsaid tulemas olevat.»

Külastajatel on lootust lõbusaid väikseid kärssasid näha paari nädala pärast, sest siis hakkavad põrsad agaralt oma aediku suurust maailma avastama.

Loomapargi teistel elanikel veel järelkasvu pole. Paar nädalat tagasi talveunest üles ärganud karu Karoliinal pole lootuski väiksele mõmmibeebile, sest 12-aastane Karoliina on ju vanapiiga.

Allikas: Tartu Postimees