VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

AgBusWildswineSeoses intensiivsema küttimisperioodi algusega hakkas veterinaar- ja toidulaboratoorium alates 4. oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse, hakkas veterinaar- ja toiduamet võtma maakondades kokkulepitud kellaaegadel vastu kütitud metssigade proove ka laupäeviti. Algaval jahihooajal tuleb seakatku tõrjumiseks metsas küttida vähemalt 29 600 metssiga

“Intensiivsema küttimise ajaks oleme pikendanud nii maakondlike veterinaarkeskuste kui ka laboratooriumi tööaega nädalavahetustel, et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse ja saaksid võimalikult kiiresti analüüsitud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Veterinaar- ja toiduamet tunnustab jahimeeste poolt seni tehtud tööd. Oleme pidevas koostöös Eestis Jahimeeste Seltsiga kaardistanud kitsaskohti, mis metsas leviva seakatku tõrjumist ja metssigade arvukuse piiramist takistavad.”

VTL hakkas alates 4. oktoobrist analüüsima sigade Aafrika katku proove lisaks tööpäevadele ka pühapäeviti.

“Oleme laborivõimekust aktiivsema küttimise ajaks tõstnud, pikendades tööaega ning tellitud lisaseadmete kohalejõudmisel tõuseb see lähinädalatel veelgi,” ütles veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu. “Selleks, et labor jõuaks pühapäeval proovid ära uurida, peavad need jõudma laborisse hiljemalt pühapäeva hommikul kell 10.”

Proovide vastuvõtmise ja laborisse toimetamise korraldavad maakondlikud veterinaarkeskused (lahtiolekuaegasid vaata siit). Kellaaegadest tuleb kinni pidada. Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove vastu ööpäev ringi ning jahimeestel on võimalik proove ka ise laboratooriumisse viia. Prooviga peab olema kaasas kaaskiri.

Loe edasi: VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Metssigade küttimist ei tohi suurendada

Seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eestis kogunes täna, Veterinaar- ja Toiduametis riiklik tauditõrje komisjon, kus arutati taudi tõkestamise võimalusi metsigade populatsioonis. Komisjon jõudis üksmeelele, et metssigade küttimist praeguses olukorras suurendada ei tohi.

Arutuse all olid taudi tõkestamise võimalused metssigade populatsioonis, sealhulgas nende arvukuse piiramise, lisasöötmise ja kütitud loomade realiseerimisega seotud riskid.

Koosolekul andis Ago Pärtel komisjoni liikmetele ülevaate taudi leviku hetkeolukorrast. “Tänase seisuga on saanud kinnituse ka teine sigade aafrika katku juhtum Viljandimaal Tarvastu vallas. Arvestades taudi olemasolu meie metssigade populatsioonis ja selle senist kiiret levikut naaberriikides, oleme valmis uute juhtumite avastamiseks,” ütles VTA peadirektor Ago Pärtel. “Põhiküsimus on, kas ja kuidas on võimalik tõkestada taudi levikut metssigade hulgas ning vältida selle jõudmist kodusigadeni.”

Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Kuna taud diagnoositi metsseal, kaasati komisjoni ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad. Komisjoni tööd juhib VTA peadirektor Ago Pärtel.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

Tsia
Mõtsatsia juuskva ütest nurmõst tõistõ, egält puult pistva midägi põskõ. Začeki Sveni pilt.

«Mõtsatsia teivä timahava iks pall’o kahh’o, osa põldõ es nakka koristamagi,» ütel’ Vana Võromaa kõgõ suurõmb hernekasvataja (117 ha) Haameri Heiki Räpinä kihlkunnast Vilustõst. Jahimehe laskva tsiko mõnõl puul eski üle limiidi, a iks taha-i näid vähämbäs jäiä.

«Kümnendik hernesaagist läts’ mõtsatsia nahka,» võtt’ kah’o kokko Põlva kihlkunna Lutsu külä põllumiis Rüütle Janno, kiä kasvat’ hernest 45 hektäri pääl. «Tsia naksi joba keväjä pääle, ku hernes oll’ vaivalt üles tulnu. Ütskõrd esi näi: suuri oll’ paar-kolm, väiksit jõudsõ paarkümmend kokko lukõ. Nisu seeh käve kah, no maisilõ piät aia ümbre tegemä, tuu om näide lemmik!» Rüütle Janno ütel’, et suvõ pääle käve tsiakari iks mitmit kõrdo herne ja nisu seen.

«Nä jätä-i üttegi aastat käümäldä, võtva nissu ja rapsi kah, a timahava nii hull es olõki. Talonigõl kõigil oll’ hernes maah, peris ilma ei olõ kiäki jäänö,» hinnas’ Punniski Raivo Räpinä kihlkunnast Leevakult.  Loe edasi: Põllumehe omma mõtsatsikoga hädän

Kas sead teevad seatempe?

Kristel Vilbaste

Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.

Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.

Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.

Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?