kultuuripärandi aasta

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse homme, 26. septembril kell 16 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu-uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. “Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu-teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust,” selgitas Tuisk.

Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu.

Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935”, mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Reedel, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

“Pärandiralli on üks neid kultuuripärandi aasta ettevõtmisi, mis inimeste suure huvi tõttu algselt planeeritust kohe kõvasti suuremaks paisus,” rõõmustab pärandiralli perenaine ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp. Lutsepa sõnul on pärandiralli eriline seetõttu, et igal rallipäeval vaadatakse konkreetse paiga kultuuripärandit tervikuna – kohal on nii suulise pärimuse tundjad ja edasikandjad, arhitektuurilise pärandi spetsialistid, sageli ka arheoloogid ja pärandkultuuri eksperdid ja iga paiga sündmus sünnib koostöös kohalike inimestega, mõisate, pastoraadihoonete ning külakogukondade taaselustajatega.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab. Mitmesse maakonda on ralliseltskond veel teisegi retke teinud, sest ühe koha rallipäevast on juba järgmise paiga inimesed inspiratsiooni leidnud ning ralli endale külla kutsunud.

Pärandiralli aruteludest, näitustest ja lauludest-tantsudest on siiani osa saanud üle 700 inimese ning EVM ja Muinsuskaitseamet peavad hetkel plaane pärandiralli jätkamise üle 2014. aastal. Lähemalt pärandiralli ning Saaremaa ja Muhu etapi kohta.

Pärandkultuuri jäädvustamise fotokonkurss

Eesti Erametsaliit kutsub metsaomanikke osalema foto- ja jutukonkursil “Pärandkultuur minu metsas”, mis kestab 1. augustini. Konkursi eesmärk on jäädvustada metsades leiduvaid pärandkultuuriobjekte, kuid mitte ainult – konkursi mõte on otsida pildis ja sõnas metsaomanikuks olemise tähendust. Olgu Teie mets kodu lähedal ja läbini tuttav või koguni veel avastamata, tehke tänavuse kultuuripärandi aasta puhul oma metsas suvine ringkäik ja jäädvustage seda pildis ning sõnas. Püüame igaüks oma metsa ja iseenda kaudu avada pärandkultuuri mõiste sügavama sisu.

Korraldajad eelistavad fotosid, millel on jäädvustatud tähendusrikas hetk ja südamele armas või mõtlemapanev paik teie kodumetsas. Koos fotoga on oodatud ka lugu, mis aitab pildil olevat lahti mõtestada. Miks jäädvustasite just selle paiga, hetke? Miks pildil kujutatu on Teie jaoks oluline ja tähendusrikas? Millised on olnud Teie metsas senised avastused ja leiud, mis on teile jutustanud möödunud aegadel samas paigas toimunud tegevustest, inimeste ellusuhtumisest? Milline on Teie tegevuse jälg metsas? Millisena tahaksite metsa jätta oma järeltulevatele põlvedele? Milline on Teie kodutee metsa? Mis teeb Teie metsast selle “oma” ja kordumatu?

Erametsaliit loodab et piltide ja mõtete vahetamine aitab metsa ja metsaomanikuks olemise tähendust paremini mõista nii neil endil kui ka kõigil teistel, kes Eesti metsa meie ühiseks väärtuseks peavad. Konkursitööd tuleb saata e-posti aadressil erametsaliit@erametsaliit.ee. Täpsem info Eesti Erametsaliidu kodulehel www.erametsaliit.ee. Põnevamate tööde autoritele on kobedad auhinnad.

Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Kultuuripärandi aasta üks suuremaid projekte, koostöös Edelaraudtee ning Eesti muuseumide ja teiste mäluasutustega sündinud “Rööpad viivad pärandini” jõudis täna vahepeatusesse – tasuta rongidega on kultuuripärandit avastama sõitnud juba rohkem kui 1000 last ning kokku on broneeritud üle saja kooligrupi reisi.

Tagasiside juba reisil käinud koolidelt on olnud väga positiivne – lihtne ja soodne võimalus näidata lastele põnevaid paiku on ühtviisi oluline nii väikestele maakoolidele kui ka suurtele linnakoolidele.

Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on põhjust rõõmustada selle üle, et väga paljud koolid on valinud Tallinna ja Tartu kõrval ka teisi sihtpunkte, kuhu ehk muidu ei satutaks: “Näiteks kartsime alguses, et Narva on üks neid sihtkohti, mida kiputakse kergekäeliselt pidama liiga kaugel asuvaks. Narva muuseumi töötajad lähenesid sellele väljakutsele aga loominguliselt ja panid kokku öise programmi – koolid jõuavad õhtuks Narva ning veedavad kindluses põneva öö, sõites tagasi alles järgmise päeva hommikul.”

Juunist septembrini on rongiretkedes suvine paus ning sügisel sõidavad kultuuripärandi-rongid taas septembrist novembrini. Seetõttu õhutab kultuuripärandi aasta toimkond koole juba enne suvepuhkusele minekut sügisesi plaane tegema, sest igal teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval sõitvatele rongidele mahub üle Eesti vaid piiratud arv kooligruppe.
Loe edasi: Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Pärandiralli kutsub tuuritama mööda Hiiumaa põlistalusid

Pärandiralli neljas väljasõit sel reedel, 3. mail kutsub kultuuripärandi-huvilisi Hiiumaale. Reedene etapp on mitmes mõttes teistsugune – nagu meretagused asjad ikka. Sel korral sõidetakse sõna otseses mõttes rallit – mööda Hiiumaad bussiga ringi, alustades Kärdlast, läbi Pühalepa ja mitme küla Orjakule ning sealt ringiga uuesti Kärdlasse Hiiumaa Muuseumisse.

Pärandiralli koordinaator Elo Lutsepp sõnul tuleb pärandiralli esimene ülemere-retk põnev nii Hiiumaa põliselanikele, suvitajatele kui esmakordsetele saarekülalistele: “Uurime vähem tuntud paiku ja hooneid, aga vaatame ka tuntumaid, kuid uue nurga alt. Näiteks satuvad inimesed sageli segadusse, kui näevad, et neile olulistes paikades suuri puid maha võetakse – Pühalepa kirikuaia näitel analüüsime koos, miks ja kuidas on vaja suurte puudega sellistes paikades tegeleda.”

Pühalepa peatuse järel minnakse vaatama Hiiumaa uhket taluarhitektuuri: külastatakse ainulaadset seinamaalingutega Matse talu rehemaja Selja külas, Peetri-Mihkli taluhäärberit Moka külas ja omalaadset Mardina talu Jausa külas. Nagu ikka pärandirallil, tuleb juttu ka kohaliku pärandkultuuri pärlitest ning vanade mereteede uuesti kasutusele võtmisest. Samuti sõidab sel korral ralliga kaasa Eesti Rahva Muuseumi toimkond, kes tutvustab Hiiumaaga seotud suulise pärimuse kogumise projekte. Hiiumaa pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav Kultuuripärandi aasta kodulehelt.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuse kohta sündmuse Facebooki lehelt!

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 18. mail Vastseliinas. Lähemalt Pärandiralli kohta.

Rongid sõidutavad kooliõpilased tasuta muuseumi

Kultuuripärandi aasta koostöös Edelaraudteega pakub õpilaste rühmadele võimaluse kultuuripärandi aastal märtsist maini ja septembrist novembrini kõigil oma liinidel tasuta sõita põnevatesse paikadesse pärandiga tutvuma. Eesti muuseumide, koolide, giidide ja muinsuskaitsjate koostöös on pärandi tundma õppimiseks sündinud paljud erinevad spetsiaalselt selle projekti jaoks koostatud paketid.

Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on kõik paketid on kokku pandud õhina ja säravate silmadega, kantuna siirast soovist näidata oma kodupaiga või muuseumi huvitavaimat poolt. “Pakutu hulgas on nii klassikalisi muuseumitunde kui ka mõnusaid matkasid, meisterdamist, seiklusi ja elamusi. Ennekõike soovitame kasutada tänavust eriprojekti selleks, et jõuda sinna, kuhu õpilased klassi- või perereisidel tavaliselt ei satu,” kirjeldas Alatalu.

Pakette on kokku üle kümne ning need jagunevad mäluasutustesse üle terve Eesti. Näiteks on võimalik kuulata legende ja tondijutte öises Narva linnuses, tegutseda ajaloouurijatena detektiivimaigulises haridusprogrammis Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones või võrrelda traktori- ja hobusõitu Olustvere mõisas. Paketid on kokku pandud nii, et õpilased saavad reisiks iseseisva või ühise tunnitööga ette valmistada, mis aitab reisil nähtut ja kogetut mõtestada. Täpsem info projekti ja pakettide kohta on kättesaadav aadressil http://www.parandiaasta.ee/sundmuste-kalender/roopad-viivad-parandini. Aasta jooksul lisandub pakette veelgi. Loe edasi: Rongid sõidutavad kooliõpilased tasuta muuseumi

Vastlapäevaga avatakse Oraval ka valla kultuuripärandi aasta

Teisipäeval, 12. veebruaril toimub Oraval meeleolukas vastlapäev, mis üksiti tähistab ka kohaliku kultuuripärandi aasta algust.

“Tegevused algavad kell 10.00 Orava koolimajas vastlapäeva kombeid tutvustavate töötubadega,” rääkis Orava põhikooli noortejuht Kai Laanemaa. “Huvilistel on võimalus osa saada vastlakuklite küpsetamisest, vurri valmistamisest, paelapunumisest, muinasjuttude kuulamisest, erinevate rahvaste vastlakommete tundmaõppimisest, kohalikust laulutraditsioonist, joonistamisest, vastlaplakati meisterdamisest ja muidugi ühisest liulaskmisest.” Tegevusi aitavad läbi viia Orava kooli lastevanemad ja õpetajad.

Kell 19.00 algab Orava kultuurimajas tantsu- ja mängutuba. Õpetusi jagab Orava segrarahvatantsurühm Tuhkapusija. Kell 20.00 liitub ja jätkab tantsutoa tegevust tantsurühm Värten ning Heino Tartes Põlvast.

Oodatakse kõiki huvilisi kaasa lööma!

Lisainfo: Kai Laanemaa, Orava põhikooli noortejuht, tel 5242 025, e-post kai@orava.ee