Obinitsa muuseumis saab 10. märtsil osaleda õpitoas “Villast lõngani”, kus saab näha ja ise järele proovida, kuidas villast lõnga saab. Õpitoa käigus tehakse läbi villa kraasimine jaühekordse lõnga ketramine, samuti vokiga lõnga korrutamine. Proovida saab koguni kedervarrega lõnga tegemist. Juhendajaks on rahvakultuurispetsialist Õie Sarv.
Tegemist on esimese õpitoaga sel aastal Obinitsa muuseumis toimuma hakkavas traditsiooniliste töövõtete tutvustamise sarjas, mille käigus tutvustatakse ja võrreldakse vanu töövõtteid tänapäevastega. Järgmiste õpitubadena on plaanis läbi viia seebi valmistamine, nööride-paelte punumine, vikatiga heinaniitmine, pistandaia tegemine ning taimedega värvimine.
“Villast lõngani” õpituba toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs 10. märtsil kell 12.00- 15.00.
Laivi ja lapsed, jookseb heie ja jutulõng. Foto: Rosma Haridusselts
Vana, külakooliks ehitatud palkmaja. Siseruumides õdus valgus, kodune õhkkond, toidulõhnad, ahjusoojus. Kahe toatäie kaupa särasilmseid lapsi. Ühes nurgas villakottide keskel veereb vokiratas ja käib usin töö. Sajanditagune pilt? Ei sugugi! Tegemist on argipäevaga Põlva külje all Rosma lasteaias.
Kõikide toredate kasvatajate-õpetajate hulgast tuleb täna juttu Laivi Raamat-Boekest ehk kasvataja Laivist. Esiteks sellepärast, et on jõuluootus ning kõik soe ja kodune on eriliselt hinnas, teiseks sellepärast, et allakirjutanu sai Laivi fenomenist vahetult osa Rosma Vanemate Kooli aasta viimases tunnis.
Kõigepealt lasteaiast. Rosma lasteaed on waldorflasteaed, mille üheks põhimõtteks on, et kõige paremini kasvab laps igapäevasid vajalikke tegevusi toimetavate täiskasvanute kõrval. Eriti hea on, kui mingi toimingu loogikat saab kogeda algusest lõpuni. Nii on lasteaialapsed käinud kevaditi vaatamas Laivi lammaste vastsündinud tallesid, sobranud kättpidi pehmes lambavillas, villa kraasinud, näinud selle imelist ketramist lõngaks ning hiljem uudishimulikult uurinud, mis nende kasvatajate klõksuvate varraste vahelt ka sünnib. Villaga on muudki tehtud – näiteks vilditud mänguvaip lasteaia põrandal.
Üks on selge – kui Laivi voki välja võtab, on lastekobar seal ümber. Muidugi tahetakse ka ise imeasja proovida, aga selle peale lausub Laivi targa ja elukogenud inimesena: „Selle töö tarvis, laps, pead sa veel natuke kasvama!“ Küll aga tohivad toimekad käekesed villa puhastada ja käsikraasidega kraasida. See viimane on juba päris raske töö ning imestama paneb, kui kaua on lastel tahtmist selle kallal pusida. Laivi tähelepaneku järgi ongi vokk parim kasvatusvahend just kõige marakratimatele põngerjatele, vokk teeb kogu „kasvatustöö“, Laivil jääb üle vaid siin-seal sõnake poetada või mõni meeldetulnud lugu jutustada. Ketramine ja jutuvestmine sobivad hästi kokku! Loe edasi: Laivi vokivurin taltsutab marakratte
