elukestev õpe

Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Kristina Mägi (vasakul) ja Kristina Lee.

Elus ei pea ainult üleskutsete najal elama, vaid põlvkondade järjepidevus peab tagama jätkusuutliku ühiskonna. Kogemusõpe, uute oskuste omandamine saab alguse perekonnast, koolist, hiljem töökohal, sest alati on meil oskusi, mida jagada. Teame, kiirelt muutuvas maailmas tehnoloogia arenguga kaasa minnes tuleb tagada kultuuri, keele ja traditsioonide jätkumine. 2017. aasta on oskuste aasta, eelkõige elukestva õppe aasta ja seetõttu TÕN-i maakondlik koordinaator Ivi Sark kutsus infopäevale Kohilasse.

Koolitus oli eelkõige maakonna TÕNi tegevustest ning kohal olnud osalejatel oli palju tähelepanekuid. Päev algas nn jätkusuutliku valla vallajuhi Heiki Hepneri kabinetis. Olime Kohila uues vallamajas, mis läks käiku 2005. a uue esimese hoonena vabariigis. Vallamajas töötab 26 spetsialisti, vallas elab üle 7000 inimese 230 ruutkilomeetril 21 külas, kolmes alevikus ning pooled elanikud elavad Kohila alevis. Gümnaasiumis käib üle 850 lapse. Tänu heale sündivusele vallas on kool kitsaks jäänud. Uus projekt on valmimas ning sügisest peaksid laiendustööd algama. Lisaks on vallas 4-klassiline era-mõisakool oma võimalustega ja haridusega seotud asutusi: kaks raamatukogu, neli lasteaeda, kaks noortekeskust, koolituskeskus. Vallas püütakse igati tagada elukestvat õpet tunnustamise ja motiveerimise kaudu. Loe edasi: Mõtteid Kohilast: õppimine seob põlvkondi

Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”

Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.

21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.

Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.

Virge Tamme

Uue aasta jaanuarist käivitub väärikate ülikool ka Türil.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud täiendusõpe,mida tuntakse VÄÄRIKATE ÜLIKOOLi nime all. Alguse sai selline õppevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares.

Õppima on oodatud teadmishimulised Järva- ja Raplamaalt alates 50 eluaastast ja vanemad. Koos hakatakse käima endises TÜ kolledži hoones üks kord kuus. Kavas on kuulajaile pakkuda kaasaegset teavet tervise, juriidika, keskkonna, psühholoogia jt aktuaalsetel teemadel.

Projekti rahastas Hasartmängumaksu nõukogu, omaosaluse katab Järva maavalitsus.

Projekti koostas SA Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see viiakse ellu koostöös TÜ Elukestva õppe keskusega.

Kevadest projekti ideed kandnud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustab, et nüüd saavad sellest toredast õppevormist osa ka meie ja Rapla maakonna väärikad! Loodame, et meid võetakse sõbralikult vastu ja soovijaid leidub.

Ülikoolis osalemine ei eelda mingeid varasemaid eelteadmisi, küll aga on põhjus kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uuenemisest, lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemisest…

TÜ Elukestva õppe keskuses väärikate ülikoolidega tegelev Karmel Tall on jaganud kogemusi, kuidas töötatakse mujal. Ta on eriti rõõmustanud selle üle, et igal pool on väärikate ülikoolis end täiendada soovijate arv algusega võrreldes igal järgmisel aastal kasvanud. Ta kiidab osalejaid ka aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Ta usub, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaa inimestele võetakse vastu positiivselt ja see saab töötama mitmeid aastaid.

Järva- ja Raplamaa Väärikate Ülikooli registreerimine kuni 31. detsembrini 2012. aastal : tel. 50 39 073, Kristina.Gudinas@ut.ee

Õige aeg on õppida!

Õige aeg on just nüüd ja praegu, paremat või eraldi aega õppimise jaoks ei pruugi tullagi!

Õppimine toimub väga mitmesugustes elusituatsioonides. Iga eluetapi jooksul kasutame erinevaid võimalusi ja lähenemisviise:

* õpime kogudes koolitarkust
* õpime kogedes ja kogemata
* õpime suheldes teiste inimestega
* õpime tööd tehes

Tööl peame pidevalt oma teadmisi ja oskusi täiendama ning vajadusel ümber õppima. Ja kui töötus hakkab kimbutama, siis on ainus väljapääs õppida. Õppida end tööle!

Elukestev õppimine on omane igale inimesele. Enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.

Täiskasvanud õppija nädal on aeg, mil võiksime üle vaadata oma senise teekonna – küsida endalt, kas ma õpin, mida ja kuidas ma õpin ning mismoodi saan oma tarkust igapäevaelus kasutada.

Rohkem infot täiskasvanud õppija nädala kohta leiab siit.

Akadeemik Mart Kalm räägib Kapa stuudiumis Eesti ehituskeskkonnast

Sel pühapäeval kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Vaba Eesti ühiskonna areng arhitektuuris“ esineb kunstiteadlane ja akadeemik, professor Mart Kalm.

Millised on meie kaasaegse Eesti ühiskonna väärtused, millele tuginedes oleme viimase 20ne aasta jooksul ehitanud oma elukeskkonda? Kas ja kui kaugele tänane arhitektuur võimaldab (väärtuste)keskkonnamuutusi prognoosida? Need ja mitmed muud teemad tulevad jutuks stuudiumi järjekordsel loengul eeloleval pühapäeval Tohisoo mõisas.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud Marju Lauristin, Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere, Jaan
Ross, Kalev Katus, Toivo Maimets, Hardo Aasmäe, Tiit Hennoste,Raul Rebane, Varro Vooglaid, Urmas Kõiv, Karl-Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Toomas Trapido, Alar Tamming, Märten Ross, Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, Raivo Vilu, Talis Bachmann, Ülo Vooglaid, Andero Uusberg, Fred Jüssi, Jaan Ross,
Heie Treier, Valdus Mikita, Arnold Rüütel, Andrus Saar, Heido Vitsur, Vello Salo, David Vseviov, Enn Tõugu jt.

Täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi

Eesti Vabaharidusliidu poolt elluviidav täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi. Juba kolmandat aastat järjest on ligi 46 vabahariduslikus koolituskeskuses üle Eesti olnud võimalik osaleda Euroopa Liidu programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames õppijatele tasuta kursustel, mille eesmärgiks on arendada inimeste võtmepädevusi ja aidata neil paremini elus erinevaid rolle täita. Kolme aasta jooksul on uusi teadmisi omandanud ligi 30 000 kodanikku.

„Programm on Eesti inimese jaoks ideaalne võimalus üle pika aja tegeleda jälle õppimisega, ligi ¼ programmi raames koolitustel käinud inimestest ei ole viimase kümne aasta jooksul koolipinki sattunud. Samuti on projekti elluviimine aidanud populariseerida vabaharidust ja suurendanud inimeste hulka, kes planeerivad õppida ka edaspidi,“ ütles Vabaharidusliidu programmijuht Tiina Jääger. „Täiskasvanuharidus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames on alates 2008 aastast toimunud 1782 kursust ligi 30 000 õppijaga. Koolituste nimekirjas on olnud väga erinevaid kursuseid, alates käelistest tegevustest lõpetades võõrkeelte ja tööalase väljaõppega.

2010. a õppis programmi raames 8926 inimest, 15% õppinuist olid mehed. 73% õppinuist olid töötavad inimesed, sh FIE-d, 24% olid tööturul mitteaktiivsed inimesed. Töötuid (töötukassas registreeritud töötuid) oli 3% õppinuist. Koolitust on korraldatud vähemalt 46 koolituskeskuses üle Eesti. Ainult 6% õppinuist katkestas õpingud erinevatel põhjustel.

Kursused on seotud põhiliselt tööeluks vajalike võtmepädevuste arendamisega nagu emakeeleoskus, infotehnoloogiline kompetents, võõrkeelteoskus, õppimisoskus algatusvõime ja ettevõtlikkus, infotehnoloogiline-, matemaatika-, sotsiaalne- ja kodanikukompetentsus ja kultuuriteadlikkus.

Elluviidava programmi raames on kaasnevaks eesmärgks ka vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku muutumine jätkusuutlikumaks. Programm “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 on loodud “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest lähtuva “Inimressursside arendamise rakenduskava” alusel prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Täiskasvanuhariduse arendamine” rakendamiseks.

Programmi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Programmi elluviijaks on Eesti Vabaharidusliit (EVHL), mis on üleriigiline valitsusväline haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav katusorganisatsioon. EVHL-i eesmärgiks on suunata inimesi läbi õppimise õnnelikuma elu poole.

Pakutavatest kursustest ja programmist täpsemalt saab ülevaate www.vabaharidus.ee.