Homme alustab Fenno-Ugria hõimuklubi oma kümnendat hooaega. Esimesel õhtul arutlevad Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja kirjanik Kauksi Ülle teemal “Kas eestlased on soomeugrilased?”.
Mis on meis soomeugrilikku, küsib keeleteadlane Urmas Sutrop. Oleme ju kogu aeg pürginud eurooplaseks, meie keel on puhtast soomeugrilikust keelest ääretult kaugel. Kultuurigagi pole lood paremad – taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid, soomeugrilisus aga teatud osa eliidi poolt konstrueeritud. Kui meis ongi midagi soomeugrilikku, siis me ei tea täpselt mis see on.
Kauksi Ülle, kes on läbi aastate soome-ugri rahvastega koostööd teinud, väidab, et hõimutunne on vanem kui kaasaegse inimese endakeskne maailm ning ürgne sisemine kutse sunnib meid sidemeid hoidma omadega. Hõimuklubis püütakse selgemaks rääkida, kui lähedased või kauged on meile hõimurahvad, mis meid omavahel seob ja kuidas kaasaja inimene võiks leida oma tee soome-ugri maailma.
Hõimuklubi alustas tegevust 2001. aastal. Klubiõhtutel astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Koos nendega arutletakse soome-ugri rahvaste praeguse kultuurilise, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning saadakse teavet fennougristika arengusuundadest. Fenno-Ugria korraldab Hõimuklubi koostöös Eesti Keele Instituudiga.
Hõimuklubi “Kas eestlased on soomeugrilased?” toimub homme, 24. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn).
Järgmine hõimuklubi toimub 15. detsembril. Soome-ugri maailmavaatest idamaiste filosoofiate kontekstis räägib Anzori Barkalaja.
“… taarausk ja maausk mõlemad üpris noored tehisusundid,”
See väide on nüüd küll veidi vildakas.
http://www.maavald.ee/maausk.html
Kuidagi tuleb põlist uskumiste ja uskumuste kogumit ju nimetada.
Antud juhul on määratlevaks sõnaks saanud “maausk”. Ja seda, mida vähemasti ise mõistan maausu all, on “viljeletud” siin maal juba sadu või isegi tuhandeid aastaid.