Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Laste- ja noorte kultuuriaasta 30. sügiskuu päeval soovitas ja laenutas raamatuid ning viis läbi lugemismänge Sindi gümnaasiumi vanemõpetajast klassiõpetaja Eneli Arusaar, kes nõustus lahkelt vastama mõnedele küsimustele.

Milliseid raamatuid eelistad lugeda?

Eneli: Ajaloolised romaanid, psühholoogilised raamatud, filosoofia, reisikirjeldused, erialane kirjandus ja kindlasti lasteraamatud.

[pullquote]Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud[/pullquote]Kui palju aega pühendad raamatute lugemisele?

Eneli: Loen iga päev. Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud.

Neljaselt on väga varakult! Kes oli soovitamas või ette lugemas?

Eneli: Alustasin lugemist nelja-aastaselt. Meil kodus loeti väga palju ja igal õhtul olid kodus lugemisõhtud. Telerit ei olnud kodus. Raamatukogust raamatute laenutamine oli igapäevane tegevus ja tänaseni on see harjumus mulle jäänud. Eeskujudeks lugemises olid vanaema ja ema. Ema on praegu 89, aga loeb ikka veel ja samuti iga päev.

Kuidas ikkagi käis nii varajane lugema õppimine?

Eneli: Oli vihik, olid trükitähed, vanaema õpetas ja trükitähtedega koos olid kohe kirjatähed ka.
Kaks korraga. Ei olnud eraldi, seda mäletan. Vanaema ilusat käekirja mäletan samuti. Pidin tähti järele tegema. Ja lugeda tahtsin väga, sest vanaema ja ema lugesid kogu aeg midagi ja naersid ja nutsid. Mina tahtsin samuti kõike seda osata ja kogeda.

Kas mäletad, mis raamatu esimesena täiesti iseseisvalt kaanest kaaneni läbi lugesid?

Eneli: Kaanest kaaneni lugesin kõige esimesena läbi Sergei Aksakovi ,,Tulipunane lilleke“. Oi kuidas nutsin.

Milline raamat lapsepõlves kõige rohkem meeldis?

Eneli: Lapsepõlve lemmikraamat oli Astrid Lindgreni ,,Väikevend ja Karlsson katuselt“

Millist raamatut praegu loed?

Eneli: Praegu loen Marju Kõivupuu raamatut ,,Eestlase eluring“.

Kas oled mõnda raamatut pärast esimest lugemist veel korduvalt hiljemgi lugenud?

Eneli: Olen korduvalt mõnda raamatut lugenud. Miks? Mõned asjad ununevad, vajab meenutamist. Ka emotsioon, mille olen saanud lugedes, kutsub uuesti lugema. Raamatut lugedes saab nii nutta kui naerda. Ja muidugi on vaja ainetunde ette valmistades ikka ja jälle lugeda.

Kui sageli käid Sindi raamatukogust raamatuid laenutamas või kohapeal tutvumas?

Eneli: Sindi raamatukogus olen kindlasti püsikunde. Olen tänulik, et saan uuemat kirjandust alati lugeda, sest valik on siin väga hea.

Kui suur on kodune raamatukogu ja millise valiku järgi otsustad raamatu endale muretseda?

Eneli: Kodune raamatukogu on päris vahva. Koju ostan raamatu seepärast, et tahan sedasama raamatut mulle sobival hetkel uuesti nautida. Teen ka märkmeid, näiteks joonin alla ja teen ääremärkusi. Luuleraamatud ostan kohe kindlasti koju. Need aitavad mind rasketel hetkedel, näiteks Doris Kareva, Betti Alver, Virve Osila.

[pullquote]Raamatupoodi läksime alati enne kui kommipoodi.[/pullquote]Lapsepõlvest meenuvad mulle vanaema pensionipäevad. Siis oli mul ikka oodata vanaemalt kingituseks raamatut. Raamatupoodi läksime alati enne kui kommipoodi. Aitäh tark vanaema Elfriede!

Kui suured raamatusõbrad on sinu lapsed?

Eneli: Täitsa lugejad. Poisid loevad just erialaseid raamatuid: muusika, ehitus. Pojad Siim, Arnold ja Egert on mindki oma tegemistes kurssi viinud. Nemad on rohkem erinevate keelte valdajad, loevad inglise ja soome keeles. Mina rohkem eesti ja vene keeles. Varem lugesin Nekrassovit vene keeles. Olen tänulik, et nüüdseks on palju tema raamatuid ka eesti keelde tõlgitud. Psühholoogilisi termineid on kergem lugeda emakeeles.

Kuidas valmistasid ette tänased lugemismängud?

Eneli: Lugemismänge saab ette valmistada ikka lugedes. Raamatut avades avad ukse. Aga ukse taga mina küll olla ei tahaks.

Lugemismängul peavad lapsed mõtlema, lugema, otsima, leidma, teadma kirjanikke, saama aru tekstist.

Tänan, et leidsid aega vastata ja jõudu õpetaja vastutusrikkas töös!