Täna õhtul lähevad taas tahmanäod käima ukselt uksele, koputama, laulma, mõistatusi küsima, edu ja õnne soovima ning ande paluma. Need on mardisandid, kes end musta riietavad, kaseoksad pihku võtavad, suurt kära ja lärmi teevad ning meesteks maskeerivad.
Kaks nädalat hiljem lähevad samu radu käima helevalged ja tasased kadrisandid, kel käes kadaka- või kuuseoksad ning kes on end kauniteks naisterahvasteks kujundanud.
Oksad nii martide kui kadride käes on võluvitsad, mis sügismasenduse eemale peletavad. Nendega sopsutatakse inimesi ja soovitakse: tooreks, terveks! Nii tuleb eluvaim tagasi sisse ning jaksatakse elada üle pimeda ja külma aja.
Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv ütleb, et taoline näitemäng aasta pimedaimal kuul on ürgvana viis seista vastu pealemurdvale depressioonile. Sama otstarve on keldi rahvastelt pärit komme tähistada halloweeni esimese novembri eelõhtul. Meie mardis- ja kadriskäimine tundub olema sama tava eriliselt edasiarendatud vorm koos pikkade laulude ja muude tavadega.
Võtke siis täna õhtul sanditajad lahkelt vastu, andke neile ande ja vabanege sügisnukrusest!