Tähelepanekuid jagab Jaan Viska, toetudes oma märkmetele ja ilma
ülevaatele.
Tavaliselt on uue aasta algul kombeks tagasi vaadata möödunud aasta ilmale.
Kõigepealt meenuvad rekordaastad: 50 aastat augustikuu tormist ja 30 aastat külmast jaanuarist ja augustikuu üleujutustest. Ilmajuttu võiks alustada kõige enam räägitud 1967. aasta tormist, mil tuulekiirus küündis üle 30 meetri sekundis. Rekordid jäävad ikka meelde, neist räägitakse aastaid. Mäletan, selle orkaanimõõtu tormiga tuli sõita Tartusse sisseastumiseksamitele, eriti räsis torm Läänemaad. Liinibussi oli muretsetud kahemehesaag, et teele langenud puid kõrvaldada. Kuusikul asuvat tuulemurdu tean aastaid.
Üks viimaste aastakümnete külmemaid talvesid oli 1987, mil naelapead kiiskasid toaseinas, külma üle 30 kraadi ja samas selle aasta august oli üks vihmasemaid, jõgi ajas üle kallaste, sai mõeldud, kui raske on Vigalas kartuleid kasvatada, vilja koristada ja maad künda.
Möödunud jaanuar oli aasta külmem kuu, keskmise temperatuuriga -8 kraadi. Lund jätkus, teed aeti lahti neli korda. Aga seevastu veebruar oli üks soojemaid talvekuid aastate vältel, keskmise temperatuuriga pluss 1. Juba jääminek algas 10. veebruari paiku (Velise jõel). See oli hea enne, siis ei tule kevadist üleujutust, ja nii oligi. Järgmise kuuna võib nimetada kuiva maid, sajuhulk oli pool normi, tundus Vigalas veelgi kuivem. Siinkohal pidid põllumehed kiirustama, kevadkülv jäi kuiva kätte. Paljudel põldudel oligi oodatust väiksem saak.
Juunis (10ndal) oli külm maas, „võttis kartuleid“. Kuid aja jooksul ikkagi kasv taastus. Juunikuus on pikk traditsioon korraldada Vängla küla jaanituli 23ndal. Ilus õhtu oli, mäletame varasemast ajast vihmaseid päevi.
Suvel mõjutasid idatuuled Läänemere taset, laevaliiklus Hiiumaaga oli häiritud. Lõpuks leiti, et sadamat tuleb süvendada. Mandril vahel mõtled, kuidas selle arusaamiseni kulub niipalju aega. Uus Hiiumaa praam Leiger on 20 sentimeetrit väiksema süvisega kui Regula.
Külaekskursioonil (6. juuli) Kihnu ja avatud talude päeval (24. juuli) olid ilusad mittepalavad ilmad. Nende küladekäikude vahele mahtus mitte kaugel Vändras tegutsev tornaado, mis tavaliselt möllab teisel pool maakera. Tervikuna oli juuli aasta soojem kuu. Hiljem hakkasid sajud, neid jätkus ka augustikuusse. Eriti sajune oli 13. 3ugust – Vängla küla 460. aastapäev. Üritus läks ilmast hoolimata korda.
18. augustil oli jões suurvesi. Kui me kuuleme suurtest sadudest, siis oli suurvesi linnades, kui kanalisatsioon ei mahutanud nii kiiresti alla sadanud veekogust (üleujutas Tartus, Tallinnas ja Rakveres). Septembris oli vähe sademeid, ilm ei seganud põllutöid ning päikesepaistet oli enam.
Esimene lumesadu 25. oktoobril. Samas oli üks möödunud aasta vihmasemaid päevi 28. oktoober. Siia juurde võib lisada: osa Vängla külarahvaga olime Tallinna Linnateatris ja vaatasime etendust „Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama“. Meeldejääv seos.
Aasta lõppes eriliselt sooja detsembriga, eriti soe oli aasta lõpp 6 kraadi soojaga.
Ilmast on ikka alatasa juttu. Velise jõe ääres on seda enam tähelepanekuid. Põllumeestele, viljakasvatajatele polnud kõige parem saagiaasta. Oli kohti, kus ikaldunud kevadkülv võttis lootuse või teisalt üleujutus ei andnud võimalust. Viimase näite juures tahaks öelda: maad tahavad „parandamist“. See hakkas silma Tartumaa põldudel veeloike vaadates, kui 26. novembril ERMi näitusele sõitsime. Lugejaile head looduse jälgimist! Loodusega koos saame ka saagid salve.