Värske kalastiku-uuring kinnitab, et Sindi paisu eemaldamine on Pärnu jõe ja tema lisajõgede kalarikkust hüppeliselt kasvatanud ning mitmed paisu tagant kadunud liigid on sinna tagasi tulnud.
Jõesilmu ja vimma levikule keskendunud uurimus lubab ka järeldada, et rajatud kalapääsud ja kärestikud on hästi mõjunud kõigile teistelegi Pärnu jõestikus elavatele kalaliikidele.
„Uurimistulemused kinnitavad, et Sindi paisu eemaldamise on üks suur edulugu,“ ütles kalateadlane Meelis Tambets Pärnu jõestiku elupaikade taastamise tulemuslikkuse hindamise kokkuvõtet huvilistele tutvustades. „Sindi pais sulges siirdekaladele ligipääsu ca 90% Pärnu jõestiku elu- ja kudepaikadest, kuid paisu lõplik likvideerimine 2019. aastal on kalade rändetee taas avanud. Kalad on Pärnu jõe ja lisajõed kenasti üles leidnud, seda näitasid nii signaalsaatjaga varustatud kalade uuringud kui ka ulatuslikud seirepüügid ning märgistatud kalade taaspüügid.“
Jõesilm ja vimb rändavad kudemiseks merest vooluveekogudesse ja neile on omane tung liikuda kõrgele ülesvoolu. Jõesilm on omamoodi indikaator ka teiste liikide jaoks: ta on üsna nõrk rändetakistusi ületama ning seega on jõestiku nendesse osadesse, kuhu ulatuvad jõesilmu ränded, võimelised liikuma ka paljud teised kalaliigid.
Meelis Tambets
Tambetsi sõnul on selle piirkonna rände ulatus praeguseks teadlaste poolt kinnitatud rekord jõesilmu käes
Jõesilmu ja vimma levik on ulatuslik ootuspäraselt Pärnu jões, kuid kogutud andmed kinnitavad suurt levikut ka jõestiku teistes osades. Tambetsi sõnul on selle piirkonna rände ulatus praeguseks teadlaste poolt kinnitatud rekord jõesilmu käes.
„Püüdsime jõesilmu Paide külje all Pärnu jõkke suubuvast Reopalu jõest 5,7 km kaugusel suudmest ja see on ligi 120 km rannikust,“ selgitas Tambets.
Vimb tabati uuringu käigus Pärnu jões merest 92 km kaugusel. Kalastajate andmetel on vimba esinenud Viljandi järves, seega võib osa Navesti jõkke siirdunud vimbadest olla rännanud veelgi kaugemale.
Paisu eemaldamise mõju jõesilmu ja vimma arvukusele avaldub veelgi nähtavamalt järgmiste aastate jooksul, kui uutelt koelmutelt lisanduvad kalad juba ise järglasi tootma hakkavad. Tambets prognoosib järgmisel viiel ja kümnel aastal silmu- ja vimmasaakide jätkuvat kasvu ning kalade arvukuse suurenemist nii Pärnu jões kui ka rannikumeres. Ta selgitas, et arvestades jõesilmu suguküpsuse saabumise kiirust, võib Sindi paisu eemaldamine selle kala arvukusele mõju avaldada juba järgmisest aastast.
Lisaks Pärnu jõe kalastiku uuringule on valmis saanud ka kalapääsude tõhususe uuring. See vaatles kalade rändetingimusi 12 Eesti eri paigus asuva kalapääsu juures. Neid pääse seni enamasti hinnatud polnud või oli pääse pärast eelmist hindamist täiustatud.
„Investeeringute tõhusust tuleb kontrollida,“ põhjendas uuringu vajalikkust Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Tanel Ader.
Meelis Tambets selgitas, et uuriti enam levinud kalapääsu tüüpe. Valimis olid kaheksa looduslähedast kalapääsu, lisaks kaks kamberkalapääsu, tehiskärestik ja tehiskosk.
Tulemused näitasid, et oskuslikult rajatud kalapääsud toimivad üldjuhul eesmärgipäraselt, kuid on veel ka palju parandamisruumi. Töö autorid andsid soovitusi, mida muuta juba rajatud kalapääsudel ja võtta arvesse edaspidi. Näiteks peab jälgima, et oleks pidevalt tagatud soodne veerežiim, kalapääsu suue peab olema kaladele atraktiivsem, kalapääse ei tohi omavoliliselt ümber kujundada jne. „Mida looduslikumat tüüpi on kalapääs, seda paremini kalad selle omaks võtavad,“ selgitas Tambets. „Näiteks kamberkalapääs on praeguste teadmiste põhjal vähesobiv lahendus. Parimaks lahenduseks, kus see on vähegi võimalik, jääb ikka jõe avamine“
Reedel avalikkusele esitletud kalastiku-uuringud tellis Keskkonnaministeerium, tööd viis läbi MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus, kelle partneriteks olid Eesti Maaülikool, RMK Põlula kalakasvatuskeskus jmt.
KU päevatoimetaja