Fotogalerii
Täna toimus Pärnumaal asuvas Seljametsa rahvamajas mahuka raamatu “Pildikesi Paikuselt“ esitlus, raamat mille sarnast kauane kirjastuse toimetaja Katrin Streimann soovitab kõikidele valdadele.
Üle 300 leheküljega koguteose koostaja on Seljametsa rahvamaja direktor Annika Põltsam, kuid raamatu algse kava pani kokku Seljametsa muuseumi asutaja Laine Järvemäe ühiselt teda abistanud kodu-uurija Heldor Kääratsiga. Paraku lahkusid mõlemad enne raamatu kaantevahele toimetamist. “Raamatu idee ütlesin esimest korda välja töövestlusel Seljametsa muuseumi juhatajaks kandideerimisel. Laine Järvemäel oli suur hulk sõpru kodu-uurijaid ja minu eesmärk oli väärtustada nende inimeste aastatega tehtud tööd. Laine ajal toimusid ajaloopäevad, kus osales palju inimesi. Nendest ajaloopäevadest on ka päris palju kirjatöid jäänud meie muuseumi kappidesse.”
2018. aastal tegi Põltsam Pärnu linnavalitsusele rahataotluse põhjendusega, et mitmed autorid on väga eakad. “Sain pool taotletud raha kätte ja pool aastat hiljem Laine lahkus,” meenutas direktor. Haldusreformi käigus sai Põltsamist kultuuritöö juht ja kuna Lainet enam polnud, tekkis raamatu toimetamisel seisak. Paar kuud enne Heldor Kääratsi lahkumist jõudsime tema pööningukambris asuvate kaustadeni.
alustasime ikkagi Laine kavaga ja kui seda ei oleks olnud, poleks me hakkama saanud
“Raamatu toimetamise võttis käsile kirjastuse Menu Meedia toimetaja Katrin Streimann, kes on tegelikult selle teose ämmaemand,” lausus naljatlev Põltsam. Streimann on nüüdseks raamatuid toimetanud 25 aastat. “Seda raamatut tegime kaks ja pool aastat,” meenutas toimetaja, kes tunnistas kohatist väsimust, aga üksteise toetamisel mindi sellest madalseisustki läbi. “Aga alustasime ikkagi Laine kavaga ja kui seda ei oleks olnud, poleks me hakkama saanud. Kui juhe kokku jooksis, läksin Peipsisse suplema ja jälle edasi…,” lausus Streimann, kes soovitas sarnast raamatut ajaloomälestisena kõikidele valdadele.
Materjali hulk oli kirjeldamatult suur ja kahjuks ei olnud enam mitte kellegilt eriti midagi küsida. Kõige keerulisemaks osutus fotode leidmine. “Mul ei olnud aimu, kust ja kuidas neid leida. Olulist abi sain Paikuse valla omaaegselt sekretärilt. Riita Lillemets andis mulle kulla väärtusega arvutivälise e-ketta, kus oli kultuuriteemat,” selgitas Põltam. Aga probleem oli sellega, et puudusid EPT ja maaparanduse fotod. Majandus on ju paikkonna käsitluses ülioluline. Ainult kultuurist rääkimine jätnuks raamatu ühekülgseks. Tänu Heldori vihjele leiti siiski pärast vaevarikast otsimist ootamatult väärtusliku sisuga EPT kast ja fotosid.
Raamatu juhatab sisse arheoloogiaprofessor Aivar Kriiska oma äsjase kirjatööga kiviaja inimese elust Paikusel. Teadlane jõuab läbi sajandite kulgeva rännakuga tänapäeva viimase viie aasta sündmusteni.
Kaasautoritest sai Põltsam kümnekonnale kohalviibinule isiklikult raamatu kätte anda. Kahjuks mitmetele seda enam teha ei saa. Aga näiteks Heldor Kääratsi järeltulijad olid kohal suurema hulgaga. Raamatu võttis vastu üks noorematest, Karl Otto. “Hoia siis vanaisa lippu kõrgel,” ütles Põltsam noorhärrat kergelt kallistades.
tänane päev on ajalooliselt väga väga tähtis
Kaie Reial on teinud Pustuski koolist väga põhjaliku töö. Paikuse osavalla juht Marika Valter kirjutas PaNoke ajaloost. Valter ütles raamatut vastu võttes, et tänane päev on ajalooliselt väga väga tähtis. “Sest siin on kogu Paikuse ajalugu, mida on olnud võimalik talletada tänasel hetkel. See raamat peaks asuma iga Paikuse elaniku raamaturiiulis.”
Kuno Erkmann on suures osas seda ajalugu teinud, millest raamatus kirjutatakse. “Meil on ajalugu kiviajast peale,” sõnas Erkmann ja kutsus üles jätkuvalt muuseumisse talletama.
Marko Šorin on olnud muuseumi alaline kirjasaatja. Tema ütles trükisooja raamatut käes hoides, et Paikuse ajalugu põimub osaliselt Sindi ajalooga, sest Sindi mõisast, mis asub Paikusel, saab alguse ka Sindi linna ajalugu.
Lisaks kaasautoritele ja Paikuse elanikele võis kohata kohalviibinute hulgas neidki, kelle juured asuvad Seljametsal. Kärdil oli hea meel lugeda oma ema mälestust Pustuski koolimajas: “Vilistlane Vilma ⌈toimetaja märkus: Vionilla⌉ (Vabrit) Rubin meenutab: “Meenub naiskodukaitse pidustus Pärnus, millest kodutütrena koos Varepiga osa võtsin. Seljametsa kodutütarde lipu sisseõnnistamine toimus Pärnu kaubanduskoolis, kus härra Laidoner ise surus kätt ja naela lipuvardasse lõi. Isegi punased vaibad laotati maha.””
Urmas Saard