Kiri Vanale, jõulude puhul

Tere, Vana!

Mul on Sinu üle hea meel! Et Sa olemas oled ja nii. Ega ma Sind päriselt ju näinud ei olegi, aga ma tean küll, et Sa oled. Paljud ei usu, aga nad ei usu niikuinii midagi. Mina tean, et Sa oled, õigemini tunnen.

Ma tahtsin Sinult paari asja küsida. Aga ei teagi kohe, kuidas alustada. Mul ei ole nagu midagi erilist hetkel vaja, tahaks lihtsalt rääkida. Mitte et ma kinke saada ei tahaks. Ikka tahaks. Aga rohkem tahaks Sinuga rääkida.

Vaata, täna jälle Sinu suurpäev – oled igal pool ja mitte kusagil. Oled kirikus ja oled viinapitsis, oled laulus ja oled sõimus. Ütle mulle ausalt, mis toimub? Sa kuuled-näed kõike. Mis värk on? Kas meiega, inimestega, on ikka kõik korras? Kas selle meie maailmaga on endiselt kõik OK?

Sa saad aru küll, mida ma mõtlen. Et mida me, inimeseloomad, teeme praegu, kuidas me elame. Miks me sünnime, kasvame ja siis kaotame ennast? Ärkame hommikul üles ja hakkame oma tõde kuulutama. Igaüks oma. Ärkame üles ja hakkame valitsema. Üle teiste. Ärkame ja hakkame kasumit teenima. Kellegi arvelt. Et endal oleks parem kui teisel. Miks teisel halvem peab olema, miks kõigil ei võiks hästi olla?

Miks ja kuhu me jookseme? Kuhu kaotame oma algse väe, siiruse, avatuse, armastuse. Kuidas võiksime neid uuesti üles leida, maha rahuneda, kõrgemale tõusta… enne kui jalad ees siitilmast uuele ringile läheme.

Tegelikult on mul küsimusi veel. Et mida planeet Maa praegu tunneb ja kuidas me saaksime teda omalt poolt aidata? Et milline oleks meile, inimestele-kogukondadele, kõige tasakaalukam elamise mudel. Et kuidas… hea küll, aitab selleks korraks.

Sa oled vist imestunud, et ma sellise kirja Sulle kirjutasin. Anna andeks, ma ei mõelnud midagi halvasti. Ikka kõige paremat soovisin! Ma tõesti tahaks teada neid asju. Mõtlesin, et jõulupühade ajal on just paras hetk küsida.

Kas sa võiksid palun oma vastused täna kingikotti pista, et ma siis õhtul või homme või millalgi lähiajal mõne neist kätte saaks. Ma loeks jõuluvanale luuletuse nagu kord ja kohus. Võiks lausa mõne uue kirjutada – tead ju isegi, et meile, inimestele, vahel laekuvad sfääridest mõned read.

Aitäh Sulle, Vana, et Sa minu jaoks alati olemas oled! Ja isegi, kui Sa ei jõua vastuseid kohe teele panna, ma olen ootel ja Sinu jaoks samuti kogu aeg olemas.

Oleme siis ühenduses! Jaksu Sulle – nüüd pühade ajal ja muidu ka 🙂

Rahu ja valgust ja uue sündimist
Erkki

ps Hea tunne on, et julgesin selle kirja Sulle ikka kirjutada. Häid jõule veelkord!