Möödunud nädalal külastas Põltsamaad, Jõgevat ja Mustveed jalgsimatkal neljakümne seitset Eesti linna läbiv rännumees Intan Pragi.
Jõgevamaa linnadest jõudis Intan esmalt kogu kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Põltsamaale, mille ühest otsast teise läbi jalutas. Ta pildistas Põltsamaa lossihoovi, uudistas Põltsamaa jõge. Enne linna jõudmist peatus aga Adaveres Mandri Eesti keskpunktis, kus paikneb ka National Geographiku kollane aken.
Jõgeval tegi Intan väikese puhkepausi Piibe maantee ääres Õuna bussipeatuses, külastas Jõgeva vallamaja, saatis bussijaama matkaseltsilise, kes soovis temaga teekonna Põltsamaalt Jõgevale kaasa kõndida. Jõgeva kesklinnas asuvas Aasia restoranis andis Intan intervjuu Külauudistele. Jõgevat tuntakse külmalinnana ja nii sai kõigepealt räägitud ilmast.
„Kui Põltsamaalt Jõgevale sammusin, siis viimastel kilomeetritel hakkas ikka väga kõva tuul. See tungis luust ja lihast läbi. Tänu normaalsetele matkariietele aga päris hull polnud. Olen arvestanud sellega, et kahe kuu vältel saan väga erinevat ilma tunda.”
Vestlesime sellest, kuidas jalgsi matkajat märgates erinevates Eesti paikades reageeritakse. „Tallinna lähedal sõitsid autojuhid mööda ja andsid signaali, milles oli sõnum – mida sa jalakäia siin tee ääres töllerdad. Eks suurtes linnades ja selle ümbruses ongi rohkem kiirustamist. Hiiumaal ja Saaremaal suhtuti hoopis teisti. Pooled autojuhid lehvitasid mulle, jätsid auto seisma, tundsid huvi minu matka vastu. Väikestes Eestimaa paikades võetakse hoopis soojemalt inimesi vastu. Pärnumaal Lõpe külas võttis mind vastu ligi kolmkümmend inimest erinevast vanusest. Rääkisin nendele pool tundi oma seiklustest. Saaremaal tuli autost välja üks naine, kes küsis, kas olen see mees, kes teeb ringe mööda Eestimaad? Ta kinkis mulle banaani ja mandariini. Teeäärde tulnud inimesed on vahel kostitanud ka pirukate ja kohviga. Kuigi olen aastakümneid harjunud sööma vaid kord päevas, võtan pakutava ikka viisakusest lahkesti vastu.”
Kuigi olen aastakümneid harjunud sööma vaid kord päevas, võtan pakutava ikka viisakusest lahkesti vastu
Intaniga tuli kohtuma ka Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, kes kavatses temaga kaasa kõndida. Paraku tööülesanded seda siiski ei võimaldanud. Küll aga sõitis vallavanem talle hommikul autoga vastu ning kostitas suupistetega. „Kui käidud oli 10 km ja tahtsin just hakata peale pausi edasi liikuma, peatus mu kõrval üks auto. Sellest hüppas välja kena noor daam, käes kohvi ja paar pirukat. See polnud ei keegi muu, kui Türi vallavanem Pipi-Liis isiklikult. No tahtis ka hullu oma silmaga kaeda ja paar sõna juttu puhuda. Igatahes, Pipi-Liis on üks meeldiv naisterahvas ja see oli väga tore kohtumine!”
Intani sõnul soovivad mitmed inimesed temaga kaasa kõndida. „Üks 11-aastane poiss kõndis minuga Haapsalust Rohuküla sadamasse. Saaremaal kõndisid kaasa kaks pensionieas naist kohalikust külaseltsist. Nad olid ehk seitsmekümnendates.” Majutust on talle pakkunud eraisikud. Jõgeval võõrustas näiteks kohalik naine Sirje.
Praegu tegutsevad aga Jõgeval erinevad kogudused ja möödunud aastal avati luterliku koguduse torn
Jõgevale minnes oli keegi Intanile öelnud, et nüüd jõuab ta linna, kus pole ühtegi kirikut. Omalt poolt selgitasin, et nõukogude ajal nimetati Jõgevat tõesti linnaks, kus kaks Lenini ausammast, kuid pole ainsatki kirikut. Praegu tegutsevad aga Jõgeval erinevad kogudused ja möödunud aastal avati luterliku koguduse torn, mida saab kasutada ka vaatetornina.
Jõgeval kõndis Intan Tormasse. Vahepeal käis ära Tartumaal Kallastel ja seejärel jõudis Peipsi pealinna Mustveesse. Mustveed tutvustas talle sealse kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina. Põgus kohtumine toimus ka kultuurikeskuses elava staarkassi Hurmuriga.
Oma igapäevasest teekonnast annab Intan igal päeval ülevaate oma blogis, mida saab lugeda kodulehelt intan.ee
Jaan Lukas
Samal teemal:
