SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kutsub oma selle aasta põhikampaanias “Kui riik keerab selja” kõiki peresid, kelle lapse ravi, ravimi, abivahendi või teraapia eest riik või omavalitsus ei tasu, julgelt fondi poole pöörduma. Kui tavapäraselt on heategevuskampaaniate eesmärk annetusi koguda, siis seekord on eesmärk vastupidine – leida üles abivajajad ja neid aidata.
Lastefond aitab aastas ligi 600 erineva abivajadusega last. Neid lapsi, kes aga abi vajaksid, on teadaolevalt palju rohkem. Kui Eesti Haigekassa tasub lapse raviteenusega seotud kulud, siis sotsiaalsüsteemis jäävad need pered tihti toetuse ja abita – olgu põhjuseks puude puudumine, liiga haruldane diagnoos, ajutine elamiskoht, mis ei ühti sissekirjutusega, toimetulekupiiri ületav sissetulek või mõni muu põhjus. Juba vanasõnagi ütleb – kes otsib, see leiab!
Lastefondi hinnangul ei vaja need pered mitte sissetulekust sõltuvat toimetulekutoetust, vaid lugupidamist ja tuge eelkõige lapse haigusest tingitud erakorraliste kulude katmisel.
Pered, kus kasvab haige laps, on vastuvaidlematult kangelased. Lastefondi hinnangul ei vaja need pered mitte sissetulekust sõltuvat toimetulekutoetust, vaid lugupidamist ja tuge eelkõige lapse haigusest tingitud erakorraliste kulude katmisel. Ka haige lapse õdedel-vendadel on õigus käia huviringis, teatris, kinos, nad ei pea loobuma oma unistustest vaid seetõttu, et pere rahalised vahendid kuluvad kõik abi vajava lapse abivahendite, ravitoidu, ravimite, hooldusvahendite, transpordi või teraapiate eest tasumiseks. Neid peresid on vaja aidata enne, kui nad toimetulekuraskustesse satuvad!
Paraku toovad aga mitmed omavalitsused lapse raviga seotud kulutuste mittetoetamise põhjuseks selle, et pere sissetulek ületab nõutud toimetulekupiiri. Nii loetakse väga täpselt kokku kõik pere sissetulekud (vanaema pension, isegi õe või venna stipendium!) ja kui need ületavad 540 eurot ja iga järgneva pereliikme kohta 432 eurot, pole abi loota. Tähelepanuta jäävad aga need numbrid, mis tuleb haiget last kasvataval perel kas ühekordselt või igakuiselt lisaks tavapärastele kulutustele välja käia. Nii näiteks on keskmine lisakulu teraapiat vajaval lapsel 3500 eurot aastas, ravitoidu omaosalusele kulub veel keskmiselt 1000 eurot, lisaks transpordikulud arsti juurde, teraapiatesse, hoidu jne., millele lisanduvad omakorda abivahenditele kuluvad summad ning muud lapse hooldusega seotud kulud. Kui laps peaks vajama raviteenust mõnes teises riigis, tuleb perel endal tasuda nii sõit välisriiki kui ka seal viibimisega seotud kulud. Paljudele peredele käib see aga üle jõu.
Vaid mõned näited
Raske geenirikkega poiss vajab eluga toimetulekuks tegevusteraapiat ja kommunikatsiooniõpet, mille aastane maksumus on 2163 eurot.
Ema:“Elame Tallinnas ja KOV ütles, et neil ei ole ühtegi võimalikku seaduslikku viisi, kuidas lapse teraapiaid toetada. 408 eurot, mis minu lapse pealt KOV-le eraldatakse, on nad valmis ainult lapsehoiuteenuseks välja maksma. Nad pakkusid võimalust taotleda perele toimetulekutoetust, mis oleks 350 euri aastas.”
***
Põletikulist soolehaigust põdev 2-aastane tüdruk, ravitoidu vajadus 270 eurot kuus – kuna laps ei ole sonditoidul, siis Haigekassa-soodustust ei saa.
KOV-i kirjalik vastus perele: Olemas on küll nii ravimitoetus kui terviseabi toetus, kuid praegu kehtiva korra alusel makstakse mõlemat toetust lapse eest, kellel on tuvastatud puue. Kas olete haigla sotsiaaltöötaja ja lapse raviarstiga arutanud võimalust puude taotlemiseks?”
***
Geenirikkest tingitud raske liitpuudega 8-aastane tüdruk, pere palub toetust teraapiate rahastamisel, milleks kulub aastas 2400 eurot.
Haabersti LOV annab teada, et toetab last juba tugiisiku teenusega. Vastuskirjas loetakse täpselt ette, mitu tundi on tüdruk seda teenust KOV rahastusel juba kasutanud (maikuus 8 tundi, juunikuus 12 tundi, juulikuus 8 tundi, augustikuus 4 tundi ning septembrikuus 8 tundi). Muusikateraapiat või muid teraapiavajadusi KOV ei toeta, võimalik on taotleda vaid sissetulekutest sõltuvat toimetulekutoetust.
***
Sügava puudega tüdruk, kelle ravimitele ja hooldusvahenditele kulub aastas lisaks 1070 eurot. Isa uuris enne Lastefondi poole pöördumist abivõimalust Tallinna linnalt:
Isa:„Rääkisin, et tegemist on hingamispuudega lapsega ja kas on võimalik saada hooldusvahendite osas teotust, siis vastati, et paraku neil sellist toetust ette nähtud ei ole. Esitasin neile digitaalse taotluse ja Mustamäe Linnaosa Valitsus maksis 100 eurot terve aasta peale, nii nagu neil kord ette näeb.“
***
16. veebruaril 2021 kirjutas Lastefondile sügavalt enneaegsena sündinud väikese tüdruku ema, kellel palusime pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning uurida, kas neil oleks ehk võimalik lapse ravitoidu ja ravimite kulusid toetada:
„Linnavalitsuse sotsiaaltöötaja juures olen käinud ühe korra, kui lapsele oli vaja 3000 eurot maksvat pulssoksümeetrit. Mul ei ole soovi uuesti sinna minna ennast alandama, abi me sealt ei saanud. Vahel tundub lihtsalt, et abi on kergem saada kui sa ei tule oma eluga toime, näed hooldamata välja jne. Aga kui peres kasvab erivajadustega laps ja pealt näha vanemad tulevad toime, siis nagu oleks kõik hästi…,“ kirjutab sügava puudega last kasvatav ema Lastefondile.
Samas on Eestis väga tublisid omavalitsusi, tihti just väiksemaid, kes oma abivajajaid maksimaalselt aidata püüavad.
Samas on Eestis väga tublisid omavalitsusi, tihti just väiksemaid, kes oma abivajajaid maksimaalselt aidata püüavad. Nii näiteks aitas Väike-Maarja vald sügava puudega lapse perel alles äsja tasuda pool 3000 eurosest invakäru maksumusest, ka Kambja Vallavalitsus võttis lapsele vajalike, kokku 6000 eurot maksvate aparaatide ja hooldusvahendite kuludest pool enda kanda. Suur aitäh selle eest!
Leiame, et ühegi lapse ravi või haigusest tingitud toimetulek ei tohiks jääda rahaliste vahendite taha. Kui sinu või ka sõbra, sugulase või tuttava pere on sellises olukorras, siis pöördu julgelt Lastefondi poole. Oleme selleks, et aidata. Võta meiega ühendust! www.lastefond.ee
Tallinn üritas Lastefondi kampaania keelata veel enne selle avaldamist
Kõik Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi iga-aastased sotsiaalkampaaniad, millega juhime tähelepanu tekkinud kitsaskohtadele haigete laste aitamisel, on sündinud heategevuslikus korras. Heategevusorganisatsioonina taotleme omavalitsustelt alati ka reklaamimaksust vabastamist. Esimest korda fondi ajaloos keeldus Tallinn sel aastal Lastefondi kampaaniat „Kui riik keerab selja, pöördu Lastefondi poole “ reklaamimaksust vabastamast. Linnakantsler Kairi Vaheri allkirjaga dokumendis öeldakse, et reklaamil kuvatud tekst „Lastefond – kui riik keerab selja“ on Eesti Vabariigi suhtes halvustava ja lugupidamatu alatooniga ning seetõttu vastuolus reklaamiseadusega. Kirjas lisatakse, et reklaami avalikustamisel nõuab Tallinna linn selle viivitamatut eemaldamist.
Lastefond juhib tähelepanu kahele asjaolule:
Esiteks, fondi nõustanud juristid on seisukohal, et kampaania pole reklaamiseadusega vastuolus.
Ja teiseks, kampaania ütleb, “KUI riik keerab selja”. Vaieldamatult on riigi- ja omavalitsusasutustes palju ametnikke, kes teevad oma tööd südamega ja annavad abivajajate heaks parima. Ent sama vaieldamatult oleme pidevalt tunnistajateks ka vastupidisele.
Lastefond tuleb peredele appi siis, kui riik või omavalitsus raviga seotud kulusid ei hüvita. Lastefondi strateegiajuhi Siiri Ottender-Paasma sõnul on kõigile neile tuhandetele lastele, kes 20 tegevusaasta jooksul on Lastefondist abi saanud, riik kahjuks omal viisil siiski selja pööranud: “Kuigi abi vajava lapse aitamine on riigi- ja omavalitsuse esmane kohustus, oleme kahjuks liiga tihti tunnistajateks, kuidas haige lapsega pere omavalitsuse või riigiasutuse uksest lihtsalt „välja menetletakse“.“
Lastefondi toetusjuht Eveli Ilves lisab, et Lastefond ei maksa kellelegi sotsiaaltoetust: „Me tasume raviarvete alusel haige lapse vajadustest tulenevad kulutused teenuseosutajale. Just nii võiks meie hinnangul toimida ka näiteks omavalitsus, vabastades pere lapse haigusest tulenevatest erakorralistest kuludest ja tunnustades ühtlasi pere pingutusi haige lapse kasvatamisel.“
Kuna reklaamimaksu tasumist annetustest ei pea me heategevusorganisatsioonina võimalikuks, ei ole Lastefondi kampaaniaplakateid sel aastal Tallinna reklaampindadel. Küll aga oleme tänulikud kõigile teistele reklaamiandjatele, kes Lastefondi sotsiaalkampaaniat tasu küsimata toetavad.
Aitäh, et aitate meil aidata!
SA TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suurimaid lastehaigla juures tegutsevaid heategevusorganisatsioone Eestis. Alates 2000. aastast on Lastefond annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid üle Eesti. 20 tegutsemisaasta jooksul oleme heade annetajate abil kogunud laste ravitingimuste parandamiseks üle kümne miljoni euro. Lastefondi vahendusel on võimalik haigeid lapsi aidata, hakates püsiannetajaks aadressil https://www.lastefond.ee/pusiannetus/vormista-pusiannetus/. Toetuse taotlemiseks või abivajajatest teada andmiseks palume kirjutada e-mailile info@lastefond.ee.
Lastefond