Erasmus+ projekti „Our Green European Town“ raames valmis Pärnu Ühisgümnaasiumi (PÜ) eestvedamisel Euroopa Keskkonnateadliku Kodaniku Harta. Harta väljatöötamise protsessi juhiks ja dokumendi lõpliku versiooni kokkukirjutajaks oli PÜ ühiskonnaõpetuse ja filosoofiaõpetaja Peedu Sula.
[pullquote]Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda[/pullquote]Antud Erasmus+ projekti peakoordinaatoriks on PÜ projektijuht Liis Raal-Virks, kes alates 2019. aasta oktoobrist on juhtinud Bulgaaria, Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja Hispaania koolide ning PÜ koostööd arhitektuuri ja keskkonnaõpet lõimivas rahvusvahelises projektis. Harta kokkupanek oli pikaajaline ning mitme-etapiline protsess. Ettevalmistustega harta loomiseks alustati juba märtsis 2019, mil partnerkoolide õpetajad-õpilased osalesid Pärnus toimunud projektinädala raames Peedu Sula eestvedamisel läbiviidud keskkonnaeetika töötoas, mille lõpuks grupitööna sõnastati keskkonnaeetika põhiküsimused ja probleemid. 2020. aasta alguses algas põhjalikum töö hartaga, mis sujus tänu kõigi kuue partnerriigi pühendunud koostööle sujuvalt ja efektiivselt ka karantiiniolukorras ja kaugõppe tingimustes.
Hartad on deklaratiivsed dokumendid, mis väljendavad seisukohti ja ootuseid. Antud dokumendi suurimaks väärtuseks on selle originaalsus, asjakohasus ning aktuaalsus. Selletaolist hartat ametliku dokumendina ühegi Euroopa rahvusvahelise ametkonna või organisatsiooni poolt varem välja antud ei ole. Aktuaalsust lisab tõik, et mainitud on ka praegust koroonaviiruse poolt põhjustatud üleilmset eriolukorda, mida tuleks käsitleda olulise õppetunnina, näiteks peaksid riigid ja Euroopa Liit olema tulevikus paremini valmistunud mastaapseteks kriisideks. Samuti puudutatakse hartas ka ÜRO säästva arengu eesmärkide temaatikat.
Projekti eesmärk on tõsta partnerkoolide ja nende kogukondade keskkonnateadlikkust ja rakendada nii keskkonnasäästlikumaid käitumismustreid. Projektis osalevad õpilased on kahe kooliaasta jooksul osalenud rahvusvahelistel projektikohtumistel partnerriikides, kus on läbi viidud erinevaid arhitektuuri- ja keskkonnaalaseid tegevusi ning on tehtud konkreetseid ettepanekuid kohalikule omavalitsusele linnaruumi jätkusuutlikumaks muutmiseks. Näiteks tegid PÜ õpilased arhitektuuriõpetaja Marika Ristmäe juhendamisel ettepanekuid ja makette koolimaja ees asuva Siinmaa pargi parendamiseks. Valmisid keskkonnasäästlikkusele üleskutsuvad videod ning voldikuid ja võeti osa vabatahtlikust tegevusest keskkonna heaks. Samuti osalesid PÜ noored „Teeme ära!“ talgupäeval ja maailmakoristuspäeval ning käisid teistes kohalikes koolides tegemas keskkonnasäästliku eluviisi loenguid ja töötasid välja ökoloogiliste tulevikumajade mudeleid.
Harta on ingliskeelne ning koosneb kolmest osast. Preambulis tutvustatakse põgusalt projekti ning harta koostamise loogikat. Seal on kirjas ka 15 väärtust, mis on aluseks harta teisele osale. Väärtustena on välja toodud loodusressursside jätkusuutlik kasutamine, tõese teadusliku informatsiooni kättesaadavus keskkonnaprobleemide teemal, keskkonnaalane haridus, igaühe isiklik vastutus keskkonna säilimisel, inimeste tervis, erinevate liikide heaolu, looduslik mitmekülgsus, koostöö ja kodanikualgatus keskkonnaprobleemide lahendamisel, jäätmete optimeerimine, roheline elustiil, rohelinnad ja ökokogukonnad, taastuvenergia, keskkonnasõbralik arhitektuur, tulevaste põlvkondade tervis ja heaolu ning kliimamuutustega arvestamine.
Harta teises osas tuuakse välja preambulis mainitud väärtustest tulenevad 14 juhtpõhimõtet:
• Keskkonda kahjustavaid tegevusi tuleb ennetada;
• Meedias avaldatav kliimamuutusi käsitlev informatsioon peab olema teaduslikult tõendatud ja tõene;
• Teadlik hoolimine keskkonnast algab haridusega;
• Igaühel meist on vastutus keskkonna ees;
• Inimeste tervist või erinevate liikide heaolu kahjustavaid tegevusi tuleb vältida;
• Iga riik peab olema valmis suurteks inimeste elu ning tervist ohustavateks kriisideks;
• Inimtegevust, mis võib viia loodusliku mitmekesisuse vähenemisele ja olla ohuks ökosüsteemi jätkusuutlikkusele, tuleb ennetada, vältida või vähendada;
• Inimesed, organisatsioonid, kodanikuühendused ja riigid terves maailmas peaksid tegema koostööd, et hoida planeeti puhtana;
• Jäätmekäitlus tuleb korraldada paremini ümber viisil, et see ei kahjustaks keskkonda;
• Keskkonnahoid eeldab keskkonnasõbralikke harjumusi;
• Rohelinnade põhimõtete rakendamisel tuleks parendada olemasolevaid rohealasid uute loomise asemel:
• Taastuvenergiate kasutamisel tuleks teha suuremat koostööd nii individuaalsel kui avalikul tasandil;
• Noorte arvamust tuleks kuulata ja arvestada ka keskkonnateemade osas;
• Kliimamuutusi tuleb tõsiselt võtta.
Lähtuvalt teises osas sõnastatud põhimõtetest on harta kolmandas osas kirjas projektipartnerite ootused Euroopa Liidule ning välja on toodud sammud, millega Euroopa Liit peaks jätkama või alustama:
• Ettevõtted ei tohiks majandusliku kasu nimel raisata loodusressursse;
• Euroopa Liit võiks luua ametliku veebilehe, mis sisaldaks ainult teaduslikult tõestatud informatsiooni keskkonnaga seonduva temaatika kohta;
• Pidada silmas ÜRO 17-ne jätkusuutliku arengu eesmärki;
• Koolides tuleks õpetada keskkonnahoiu-alaseid kursusi, tõstmaks teadlikkust igaühe vastutusest kliimamuutuste pidurdamisel;
• Vaadata üle põllumajandust reguleerivad direktiivid ning viia need paremasse kooskõlla erinevate piirkondade looduslike eripäradega;
• Euroopa Parlamendi Keskkonna Komisjon, Tervise- ja Toiduamet peaksid sõnastama ühised eesmärgid ja leidma vahendid suurte kriisidega hakkamasaamiseks;
• Ohustatud ökosüsteemid peavad olema igasuguste tegevuste esimeseks prioriteediks;
• Euroopa Liit peaks osa rahastusest ümber suunama oma kodanike kaasatuse ja kogukondade initsiatiivi tõstmiseks jätkusuutliku arengu eesmärke silmas pidades;
• Asulatesse tuleks prügikaste paigaldada iga 200 meetri järel, linnadesse iga 100 meetri järel;
• Uurida põhjalikumalt tootmisega seotud tegevuste mõju ja selgitada välja mittehädavajalikud tööstustegevused, seda eriti märtsis-aprillis 2020 aset leidnud ülemaailmset eriolukorda silmas pidades;
• Euroopa Liidu strateegiate kaudu julgustada kohalikul tasandil otsustajaid taastuvenergiate kasutamisvõimaluste leidmiseks;
• Edendada ja arendada jätkusuutlikke iseehitusprojekte, jagades võrgustike kaudu kogemusi;
• Edendada ja arendada Euroopa Liidus asuvate linnade ehitusprojekte, korraldamaks linnaruumi tõhusamalt ümber;
• Kutsuda ja kaasata Euroopa Liidu noori esindajaid kõikidele parlamendisessioonidele.
Projekti ning hartaga saab täpsemalt tutvuda kooli kodulehel.
Liis Raal-Virks
Pärnu Ühisgümnaasiumi projektijuht