Jaak Uibu, Maarja kirikus Eesti II Elujõu Kongressil. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Eesti Elujõu II Kongressil osalenud tõdesid, et eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine üle aegade on põhiseaduse järgi Eesti riigi põhiülesanne.
Laupäeval, 29. juunil, peeti Tartu Maarja kirikus Eesti Elujõu II Kongressi järjena pea 25 aasta tagusele algatusele, mille patroon oli tolleaegne Riigikogu esimees Toomas Savi. Kongressil osales vähemalt sada inimest, aga tegelik hulk oli suuremgi, sest kõik ei märkinud ennast registreerimise lehele. Kongressi toimumise ajaks ilmus trükist ettekannete kogumik, mida oli täpselt sada eksemplari ja mis kõik jagati registreeritutele tasuta kätte. Ettekannete kogumiku väljaandmine ja kongressi toimumine sai teoks suuresti eeskätt tänu metseeni Aino Järvesoo pärandi rahalisele abile.
sõnamäng, mis viitab kongressi toimumise kesksele mõttele
Maarja kirikut kaunistasid Tartumaalt Kure talust toodud värsked kased. Kure nimetamisega ilmneb tore ja lustlik sõnamäng, mis viitab kongressi toimumise kesksele mõttele: iibe suurendamisega seonduvatele küsimustele.
„Jaak Uibu jalutas mõned kuud tagasi Tartu südalinnas mulle vastu ja ütles, et koos oma hea kolleegi, sõbra ja mõttekaaslase doktor Toomas Saviga [toimetaja: Riigikogu esimees 1995–2003] on korraldamisel Tartus elujõu kongress ja küsis, kas sa tuled ka. Ütlen oma tervituse ja loomulikult teen ma seda suurima heameelega. Aitähh selle kutse eest kahele väärikale arstile,” rääkis Tartu linnapea Urmas Klaas laupäeval Maarja kirikus toimunud Eesti Elujõu II Kongressil. „Lennart Meri ütles kunagi, et Euroopa ei ole karneval ega õllefestival, vaid Euroopa on eelkõige väärtused, mida kannavad Ateena, Rooma ja Jeruusalem. Tartu linn kannab kindlasti rahvuslikke väärtusi. Sellepärast, et nagu on öelnud Valdur Mikita kokkuvõtvalt: Eesti mõeldi välja Tartus. Sellega me ei eputa kuidagi. On ju tõsi see, et rahvuslik liikumine 19. sajandil ja ka hiljem on olnud ikkagi Tartus, keskus on siin. Olgu see Postimees 1896, rääkimata laulupeo traditsioonist. Eesti mõeldi välja Tartus!”
Tartu linnapea Urmas Klaas Eesti Elujõu II kongressil Maarja kirikus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Linnapea rõhutas, et Tartu on ajalooline linn ja ülikoolide linn. Samuti väljendas ta väga head meelt selle üle, et Maarja kiriku taastamine on käsil ja me kõik näeme, millega siin tegeletakse. „Ma usun, et ka see on üks elujõu märk, et me taastame Tartu Maarja kirikut ja head inimesed sellesse panustavad. Nii on Euroopa kultuuripealinna aastal Tartul oma kindel tähendus Eesti ja Euroopa jaoks selles, et rõhutada Lennart Meri sõnu: Euroopal on väärtused, Eestil on väärtused. Ja kui seda kõike siin rääkida ja mõelda, võtaksin selle kokku Jaan Tõnissoni sõnadega: ma ei ole Tallinna vastu, aga ma olen Tartu poolt. Nii, et vähem vastandumist, rohkem poolt olemist, head koostööd – see on kõige tähtsam,” kõneles Klaas.
Kongressil kuuldi tosinat põhiettekannet, kogumikust leiab aga koguni kuraditosina jagu sõnavõtte. Lisaks said külalised aega ka viieminutilisteks esinemisteks.
kongresside vahepealsel ajal meie hulgast lahkunud
Kongressi peamine eestvedaja Jaak Uibu osundas kümnekonnale inimesele toimkonna koosseisust, kes on kongresside vahepealsel ajal meie hulgast lahkunud. Nende nimed on Robert Kreem, Arvo-Eerik Naelapea, Ants Paju, Kaljo Põllu, Ruben Post, Mati Hint, Rutt Hinrikus, Mikk Sarv, Anto Raukas. „Ja juba sellegi kongressi ettevalmistamist oma sõna ja mõttega toetasid, aga ei jõudnud ära oodata: Eino Väärtnõu ja Sulev Roosma,” meenutas Uibu ja palus minutilise pausiga püsti tõustes austada nende mälestust.
Päeva lõpuks visandati pöördumine Eesti avalikkusele, millega äsja mandaadi saanud toimkond peab veel tegelema ja mõtlema vaba mikrofoni kasutanud inimeste arvamuste üle. Algse teksti luges ette Loone Ots.
Põhipunktidena nähti vajadust asutada valitsuse juurde eesti rahvastiku taasloomise üksus, mis töötaks käesoleva aasta lõpuks välja ja viiks ellu meetmeid sündimuse suurendamiseks; samuti peeti oluliseks, et riigi algatusel loodaks ülemaailmne Eesti Pere Abikomitee, mis toetaks lasterikkust.
Eesti II Elujõu Kongressil osalenud Maarja kiriku trepil. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Leiti, et lasteta Eesti on võrreldav hääletu kevadega. Seega peaks eestluse tähtsaim kandja olema eelkõige elujõuline perekond. Tuleb ületada meie maad tabanud rahvastikukriis. Tõdeti, et Eesti tuleviku vankrit peavad vedama samaaegselt kõik neli ratast, milleks on töö, perekond-kodu, vaimsus ja loodus. Juba ühe ratta vigastamisel pöördub vanker kummuli. Abielule ja perekonnale tuleb tagastada põhiseadusega määratud seisund. Avaldati arvamust, et sõna rahvus rõhutamist ei tuleks häbeneda, kuigi omaaegne hitlerlik Saksamaa kujundas sellest väärastunud arusaama, mis on teinud tänapäevase Euroopa ettevaatlikuks.
Samal teemal:
JAANIKUU VIIMASELE LAUPÄEVALE KAVANDATUD EESTI II ELUJÕU KONGRESS