See oli 2012. aasta märtsis, kui vabaühenduste liit EMSL kuulutas välja järjekordsed kodanikuühiskonna aasta tegijad ja aasta vabaühenduseks valiti toona Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, kes peab üleval portaali kylauudis.ee.
Siis kirjutas Maaleht, et Külauudiste portaali eesmärk on vahendada teavet inimeselt inimesele ning levitada mõtteviisi, et ajakirjandus pole üksnes äri, vaid inimeste aitaja, valgustaja ja teenäitaja. Leht mainis, et seltsi eestvedajad on professionaalsed ajakirjanikud, kuid kogu töö tehakse ära vabatahtlikena. Samas vaimus on püütud jätkata tänini. Aga ei soovita õitseda üksnes kunagise tunnustuse aus, vaid on püütud olla tegijana nähtav ka kõigil järgnevatel aastatel.
võrreldes varajasemate aastatega oluliselt rohkem videolõike mitmete sündmuste kokkuvõttena
Tänasega lõppev aasta 2023 on toimetuse tagasivaates möödunud tosinale kuule olnud samuti tegus ja edasiminev ning üldsegi mitte paigaltammuv. Uuenduste poolelt on lisandunud võrreldes varajasemate aastatega oluliselt rohkem videolõike mitmete sündmuste kokkuvõttena. Kaamera taga ja hiljem videomontaaže tehes on suurt abi osutanud Ave Teeääre, keda Külauudiste infoveski tänas kevadel vabatahtlikul alusel tehtud kaastöö eest. Kui tavaliselt on lugeja harjunud artiklite juures nägema illustreerivaid fotosid, siis paljude raamatute illustraator Ave Teeääre on leidnud aega ja tahet joonistada. Toimetusele valmistab headmeelt, et Avet hinnatakse palju mitmekülgsemas ühiskondlikus tegevuses, mis ei piirdu ainult kitsalt Külauudistele panustamisega. Käesoleva aasta Raeküla hea kodaniku nädala tänusaajate hulgas oli täiesti põhjendatult temagi. Esimesena kutsuti tänutiitlit „Raeküla hea kodanik 2023” vastu võtma Raeküla Vanakooli Keskuse noortekeskuse noorsootöötaja ja huvikooli nukuteatri ringi juhendaja Ave Teeääre.
Eelnevast tõsist rõõmu tundes passib ära märkida sedagi, et lisaks Avele pälvis ka Külauudiste tegevtoimetaja Urmas Saard Raeküla kogukonna tähelepanu, mis kahtlematult laieneb tervele toimetusele ja veelgi ulatuslikumalt kogu abistavale kaaskonnale: kirjasaatjatele, pildistajatele ja mitmel muul viisil abistajatele. Urmas ütleb, et talle omistatud „Raeküla Aukodanik nr 1/2023” ja selle juurde käiv kuninglikku krooni kandev sümbolrott on tunnustus siiski eeskätt Külauudiste senisele tegevusele tervikuna – nagu see oli jumalatosin aastat tagasi kodanikuühiskonna aasta tegija nimetuse omistamise korralgi, kui Urmas polnud veel meiega ühinenud.
Lisaks Ave panusele väärivad veel ära märkimist fotograaf Helen Parmen, Mikko Selg ja Kärt Saard. Samuti väärivad erilist tänu alalised kirjasaatjad: ajaloodoktor Aldo Kals; meditsiinidoktor ja Eesti rahvastikuteadlane ning Toompea Haridusseminari asutajaliige Jaak Uibu; ajakirjanik Heino Laiapea; Raeküla Vanakooli keskuse töötajad Piia Karro-Selg ja Marina Mesipuu-Rhun. Loetelu võiks olla veelgi pikem, aga kindlasti tuleb julgustada rohkemaks ka Tiivi Siffer-Jugarit ja Raeküla keskuse noori, kes teevad esimesi katsetusi. Sakus elav Kadi Arnik üllatas aasta viimastel päevadel talvereporterina tehtud esmaetteastega. Temalegi tuleb soovida järgmisi edukaid katsetusi.
Sisust kõneldes soovib toimetus leida peale pressiteadete valikulisele avaldamisele rohkem seda, mida teised väljaanded vähem kajastavad või jätavad peaaegu üldse kõrvale. Näiteks võib tuua võidupüha eelse mälestustule saatmist läbi Eestimaa ajalooliste kihelkondade Pärnust paraadilinna. 2024. aastal liigutakse siis Raplasse. Käesoleval õppeaastal tähistab Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikool oma 15. tegutsemise aastat, mis puhul on saanud neidki tavalisest rohkem pildis hoitud, kuigi tegelikult on väärikate ülikool kõigil aastatel hästi nähtaval olnud. Erilisel kohal on samuti asunud Raeküla kogukonna keskus ja Y-klubi tegevus, seda siiski tänu nende endi innukusele meediaga suhtlemisel. Nad on kindlasti eeskujuks ülejäänud Eestimaa külakogukondadele. Ulatuslikumas plaanis leiab ebaproportsionaalselt palju kajastamist nö vana Liivimaa kant, Kagu-Eestist Pärnuni. Aga see võiks tasakaalustuda ülejäänud Eesti osadega, kui liituks uusi häid külaajakirjanikke-kirjasaatjaid, kes jagaksid uudisnupukesi oma kodukandist.
Koidula ajaleht nõuab ajakirjanduses lühidust, selgust ja mõjuvust
Mis oli lõppeva aasta parem, löövam, huvitavam või põnevam artikkel? Raske hinnata. Kuid lugejate märkamise hulgalt kerkis väga kaugele kõiki teisi uudiseid ja lugusid enda seljataha jättes arvamuslugu „Sindi muusikakool: mängime koos!”.
Ja lõpetades meenutus mõne nädala tagusest sündmusest Endla teatris, kus toimus väga esinduslik ning akadeemiliselt kõrgel tasemel Lydia Koidula 180. sünniaastapäevale pühendatud pidulik konverents. Mitmete ettekandjate hulgas esinesid ka meediaasjatundja Tiit Hennoste ja ajakirjanduse uurija Roosmarii Kurvits. Nende valitud teemaks oli „Tippajakirjanik Koidula elu ja õpetused”. Sellelt koosolengult jäi meelde hulgaliselt väärtuslikke mõtteteri, aga neist ühena võiks Koidula aastast kaasa võtta teadmise, et Koidula ajaleht nõuab ajakirjanduses lühidust, selgust ja mõjuvust; ajaleht peab olema mitmekesine. Ajaleht peab lugejaga arvestama.
Külauudised
Samal teemal:
VIIMASED TOSIN KUUD KÜLAUUDISTE ARTIKLITE VALGEL
VALIK 2021. AASTA SÜNDMUSTE KAJASTUSI KÜLAUUDISTES
INFOVESKI TEEB TAGASIVAATE MÖÖDUVASSE AASTASSE
KÜLAUUDISED TAGASIVAATES MÖÖDUVALE AASTALE 2020
Sündmusterohke lõppev aasta Sindis
Lõppeval aastal on olnud Külauudised kohal Peipsi veerelt Brüsselini