PAIKUSE LIPUVÄLJAKU AVAMISEL KÕNELDI SÜMBOLIST JA VABADUSEST

Fotogalerii

Lippude rivistus Paikuse lipuväljaku avamisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu linnavalitsuse liige ja Paikuse osavallakeskuse juht Marika Valter ning Paikuse osavallakogu esimees Eero Rändla heiskasid täna Paikuse uut lipuväljakut avades mastilipu, millega ühtlasi tähistati mõne päeva pärast saabuvat Eesti Vabariigi 105. aastapäeva. Sündmusel viibis peaminister Kaja Kallas, kes lausus, et lipp on kõige püham sümbol, mis ühel rahval või riigil üldse on.

Lipuväljakule rivistusid lippe hoidvad Paikuse põhikooli õpilased mõlemale poole Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkestrit, mida juhatas Kaido Kivi. Sõjaväeliku täpsusega korraldas ja juhatas Kivi ka kogu lipurivistust, asetades paljude liputoimkondade ja lippurite rivis esikohale MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liputoimkonna, kes kasutas pidulikkuse rõhutamiseks lippurite õlalinte. Esinduskolmiku moodustasid Ülle Jantson, Kardo Kase ja Kaisa Hartwich. Kase mäletab, kuidas Sindis alustatud piduliku lipuheiskamise traditsiooni kaasati ka omaaegset Paikuse valda. Nii liidab ammune side ka nüüdseid tegijaid.

Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liputoimkond ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvahtkond Paikuse lipuväljaku avamisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Nende järele joondus Kaitseliidu vahtkond. Järgnesid Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalve kolledž, Paikuse osavald, Paikuse kool, Paikuse LC, Paikuse külade esindused, noorkotkad, kodutütred, gaidid, maadlusklubi Leo, seejärel veel üksiklippudega noorkotkad, kodutütred ja gaidid.

Tosina meetri kõrguse valgustatud lipumasti juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva veebel Fred Kaas ja kapral Karmen Vesselov. Lipp tõusis puudelatvade kõrgusele Eesti hümni saatel.

Heisatava lipu juures seisavad auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva veebel Fred Kaas ja kapral Karmen Vesselov. Foto: Urmas Saard / Külauudised

„Lipp sümboliseerib selle riigi ja rahva olemasolu. See näitab, et oleme vabad, iseseisvad, meil on oma identiteet,” kõneles peaminister Kallas. Ta meenutas, et 13 aastat tagasi korraldas Riigikantselei esseekonkursi, milles osalenud noored võisid kirjutada vabadusest ja mida nad ärkamisajast teavad. „Nendest esseedest kõlas läbi nostalgia, et ei saadud olla selle vabaduse eest võitlemas ja ei teata, mis tunne on olla ilma vabaduseta. Mina olen sellest õnnelikust põlvkonnast, kes mäletab aega kui vabadust ei olnud. Ja seetõttu ma ei võta vabadust iseenesest mõistetavana. Olgu ka meie teadvuses rohkem seda, mida vabadus tähendab. Kreeka filosoof on öelnud, et õnnevalem on vabadus.”

Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja soovis tänasel vastlapäeval esmalt vanarahva tava kohaselt pikka liugu. Lähenevale kodumaa sünnipäevale osundades lausus Metsoja: „Teame, et praeguses argipäevas saadavad meid mõtted vabadusest oluliselt rohkem kui kunagi varem lähiajaloos.”

Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkesteer Saxon. Foto Urmas Saard Külauudised

Osavallakogu esimees Eero Rändla küsis retooriliselt, kust algab meie isamaa? Ta vastas: „Algab sealt, kus kõik me elame, igast inimesest, igast kodust, igast perest. See on meie isamaa algus.” Pikema sõnavõtu lõpetas ta soovitusega teha iga päev ühe heateo. „See teeb aastas Eesti kohta 300 miljonit heategu!” Heategude nimistus peaks tema arvates olema toetuse osutamine Ukraina põgenikele, neile kes asuvad Vene agressiivse sõja tandril võitluses oma vabaduse eest. ”Annetagem kas rahaliselt või mõnel muul esemelisel väärtusel, aga olgem toeks. Sest kui saame aidata Ukrainat vabaks, siis seda kindlamalt oleme vabad ka meie.”

Tantsurühm Kuu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sõnavõttude järel vaimustas kohalviibinud rahvast tantsurühm Kuu oma meeleolukate tantsudega lumivalgel lumevaibal.

Urmas Saard

Samal teemal:

SÜNNIPÄEVAKONTSERT “ARMASTUSEST”

SINDIS ALGAB RIIGI SÜNNIPÄEVA HOMMIK TRADITSIOONILISE LIPURIVISTUSE JA RONGKÄIGUGA