Toimetuse repliik
Avaldamise järge ootavas reedese arvamusloo päises kirjutab Jana Paulman temas siiani säilinud usust ja lootusest headusse ja armastuse jõusse, aga juba järgmisel hetkel kukub ta oma uskumustega musta pimedasse auku tagasi.
Olles Soome lahe sealpoolsel kaldal hästi teadlik, kuidas siinsed tulevased emad ja võimalikud riigitegelased ühisel meelel üht noort tüdrukut metsavahel nüpeldasid, jalgupidi otsas trampisid ja õõvastavalt jälkide sõnadega Pärnu neiukest mõnitasid, jätkab Jana eelmisel reedel käsitletud teemaga.
Kuuldes pealtvaataja ja tõenäoliselt levitatud video lindistaja ässitust, et „verd pole näha, pane veel…”, tekitab füüsilise vägivalla erakordne julmus nõutuse ja jõuetuse tunnet. Jana kõrvutab Pärnu noorte hulgas asetleidnud kuritegelikust Rootsi ja Soomega, mis kunagi paistsid silma oma turvalisuse poolest. Samaaegselt Pärnu sündmustikega on Janal jagada neil päevil arenenud isiklikke kogemusi Soome koolinoorte sigaduste näitevaral.
Loe reedel, 28. porikuu päeval – ikka Külauudiste infoveskist: „Kui hundid lambanahas ründavad ehk pealtvaatamise kuri viiv”.
Külauudised
Samal teemal:
JANA PAULMAN: KOOLIKIUSAJAD VAJAVAD ABI, MITTE NAELUTAMIST HÄBIPOSTI
Koolikiusamine on ühiskonnas probleem
