PALDISKI LINNAS JA PAKRI PANGAL

Fotogalerii

2020. a jaanikuul avatud linnaväljak on Paldiski uus siirdatud süda.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu muuseumi õpituba “Väärikalt pärandatud lood” alustas 16. septembril viiendat hooaega reisiga Paldiskisse. Reisisaatjaks oli muuseumi töötaja Piret Pedanik.

Esimesena võttis pärnakaid vastu Pakri poolsaare ajaloolises tollihoones asuv Tavern Peetri Toll, kus maja perenaine Jelena kostitas kapsasupi ja pannkookidega. Stiilselt sisustatud hoones on vaatamiseks väljapandud väike valik museaale: mundrites kujud, mõõgad, terariistad, maalid ja muud.

Paldiskit tutvustava ringiga alustas giid Tiina linna keskväljakult, mis sai uuendatud lihvi tunamullu juunis. Kõigepealt tunti huvi elanike arvu ja rahvusliku koosseisu kohta. Tiina selgitas, et tuleb teha vahet ametlike andmete ja tegelikkuse vahel. Nii jääb elanike hulk Paldiskis 3600 ja 4000 vahele. Nõukogude ajal oli linnas elanikke umbes 14 000 ümber. Vene keelt kõnelevaid inimesi on linna elanike arvust umbes 70%, mis ei tähenda, et nad kõik oleksid venelased. Palju pidavat olema ukrainlasi. Eesti keelt esimese keelena või emakeelena kasutavaid elanikke on 30% ringis.

Legendi järgi nimetati leitud kaevu heade mõtete kaevuks

Samas keskväljaku servas asub nüüdseks klaasiga kaetud vana kaev, mis avastati päris õnnelikul juhusel linnaväljaku ehitustööde käigus. Hea, et ehitajad oskasid platsil märgatud leidu teadlikult hinnata ega ajanud seda hoolimatult täis. Inimeste mälestuste ja vanade linnakaartide põhjal teatakse, et sealses piirkonnas asusid kuni neljakümnendani eramud, mille lammutamise järel ehitati asemele viiekordne ühiselamu. 2001. aastal hakati ühiselamuid lammutama. Legendi järgi nimetati leitud kaevu heade mõtete kaevuks, kuhu elanikud kogunesid vaba aega veetma. Linna kesksel kohal asuvale kaevule tuldud nii mõnegi lahendust vajava murega. Imekombel olevat alati keegi kaevu juures olnud, kellega ühiselt leitud oma murele kiirelt mingi väljapääs. Linnaväljaku servas eksponeeritud vana kaev meenutab nüüd elanikele ja külalistele möödunud aegu.

Edasi liiguti skulptor Amandus Adamsoni monumendi juurde. Kujur on maetud Pärnu Alevi kalmistule Vabadussõjas langenute monumendi vahetusse lähedusse. Pärnus kohtab rohkemgi tema väärtuslikku loomingut: Lydia Koidula mälestussammas ja teisi väärtuslikke töid. Tallinnas on hästi tuntud Russalka.

Amandus Adamsoni “Laeva viimne ohe” koopia Pakri neemel.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Adamsoni juurest võeti suund uuesti Taverni poole ja peatuti mälestusmärgi ees, millele on kirjutatud: 19. augustil 1944 maabusid Paldiskis soomepoisid kaitsmaks kodumaad. Riigikeelt ja Eesti ajalugu mitte tundvad inimesed jutustavad selle kivi kohta ka teistsuguseid kuulujutte. Giidi sõnul rääkinud keegi vene mees, et sinna olevat maetud kaks lendurit. Aga kuulujuttudest olulisem on teada, et Paldiskis puuduvad punamonumendid.

Tagasihoidliku kujundusega mustast graniidist mälestuskivi asub luterliku Nikolai kiriku kõrval varjuliste puude all. Kivile raiutud kiri ütleb, et Karl Friedrich Kalk (01.09.1804 – 20.12.1885) töötas Paldiskis aastatel 1833 kuni 1885. „See mälestuskivi on püstitatud tema 200. sünniaastapäeval selleks, et mäletada K. Fr. Kalki ilmavaatlusi Paldiski sadamas 1835 – 1885. a, mis on maailma parimate hulgas.” Veel selgitatakse, et tal on hindamatud teened siinse luterliku kiriku ehitamisel, Krimmi sõja sündmustes ning raudtee ehitamisel Paldiskisse.

Giidi sõnul peab kogudus hetkel läbirääkimisi eravaldusesse sattunud tornikella tagasisaamiseks

Nikolai kiriku ühelöövine hoone valmis 1841. aastal, kuid seoses 1939. aastal sõlmitud baaside lepinguga kolis kogudus neljakümnendal ühes oma varaga Tallinnasse Nõmmele.

Klassitsistlikus sakraalhoones võimutses pool sajandit okupatsiooni sõjavägi. Kirikut kasutati esialgul kultuurimajana ja pärastpoole laona. Praeguseks on pühakoda uuesti sisustatud. Õnneks on ka altarimaal “Ülestõusmine” (1888) õnnestunud säilitada. Giidi sõnul peab kogudus hetkel läbirääkimisi eravaldusesse sattunud tornikella tagasisaamiseks.

Suurt huvi pakkus Amandus Adamsoni omaaegse suveateljee külastamine. Ateljeemuuseumi kõrvalhoones on parajasti avatud Paldiski harrastuskunstniku Tiina Vahi (84) maalide näitus, mis kestab kuni 20. septembrini.

Adamsoni „Laeva viimne ohe” asub Pakri poolsaarel restoran Pakri Parun ja tuletorni läheduses. Tegemist on kuulsa kujuri 1899. aastal modelleeritud skulptuuri koopiaga, mille valmistasid skulptorid Mare Mikof ja René Reinumäe.

Pakri neemel asuva ca 25 meetri kõrguse panga jalami murenemine.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sealsamas lähedal Pakri neeme tipus paikneva paelava serval näeb varisemisohtlikku Pakri vana tuletorni, mis rajati 1760. aastal algselt 15 meetri kõrgusena. 1808. aastal ehitati tuletorn kuus meetrit kõrgemaks, kuid 1889. aastal lammutati kuue meetri kõrguseni. Ehitis asub eravaldusel ja seal viibimine võib toimuda üksnes omal vastutusel. Vana tuletorni osaliselt säilinud kehandit pole võimalik enam kaua uudistada, sest meri on kõrge kaldaaluse tühjaks uuristanud. On vaid aja küsimus, millal ajalooline rajatis jäävalt vete valda kaob.

Kuid mitte kaugel peatselt igavikku langevast tuletornist kõrgub selle lähedal teinegi, Eesti kõrgeim tuletorn. 1890. aastal valminud tuletorni ehituslik kõrgus maapinnast on 52 meetrit. Pakri tuletornile tehti põhjalik uuendus 2001. aastal ja alates 2015. aasta suvest on oodatud ka külastajad.

Reisi lõppedes imetleti Pakri neemel asuva ca 25 meetri kõrguse panga jalamit murrutavat merd ja muidugi panka ennast. Pakri neemele ja poolsaarele on antud nimi Pakri küla järgi, mida mainiti esmakordselt 1377. aastal.

Urmas Saard & Kärt Saard

Samal teemal:

LNG TERMINALI RAJAMINE PALDISKI PÕHJASADAMASSE OHUSTAKS INIMESI

VÄÄRIKATEGA PALDISKIS JA PÄRDI JUURES

Rändurid Ürg-Neeva kaldal

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga