PÄRNU RAEKÜLA LINNAOSA SAI ENDALE KUTSEÕPPURI STIPENDIUMI

Piia Karro-Selg, Tiiu Roodus ja Helle Pärna “Erich Rooduse nimelise kutsehariduse stipendiumi” sõlmimise päeval Raeküla Vanakooli keskuse fuajees. Foto: Mikko Selg

Neljapäeval, 15. septembril sõlmiti Pärnu Raeküla Vanakooli keskuses kolmepoolne koostöökokkulepe, mille tulemusel hakatakse veel käimasolevast õppeaastast välja andma “Erich Rooduse nimelist kutsehariduse stipendiumi”.

Eile kogunesid Raeküla Vanakooli keskusse raekülalase ja heategija Erich Rooduse lesk Tiiu, MTÜ Pärnu Zonta klubi mitmed liikmed, eesotsas klubi president Helle Pärnaga ning MTÜ Selts Raeküla liikmed, kelle hulgas ka Vanakooli keskuse juhataja ja seltsi juhatuse liige Piia Karro-Selg.

Põhjuse kogunemiseks andis peaaegu pool sajandit Kanadas elanud ja töötanud ning väärikas eas Pärnusse, täpsemalt Raekülla elama asunud Erich Roodus, kes lahkus taevastele radadele veidi vähem kui 1,5 aastat tagasi. Nimelt oli üheks lahkunu viimaseks tahteavalduseks toetada Raeküla linnaosas kutseõppele asunud noort. Pärast parajalt pikka ettevalmistusperioodi sõlmitigi eile kolmepoolne koostöökokkulepe, mis loob juba käimasoleval õppeaastal ühele noorele turvalisema majandusliku olukorra.

Avasõnadena tutvustas keskuse juhataja Piia Karro-Selg paari sõnaga, kuidas 2008. aastal olid nii Erich kui tema abikaasa Tiiu Vanakooli keskusse külla tulnud, uurinud abistamise võimalusi ja ühtlasi ka seltsi astunud. Seltsi astumisega kaasnes ühtlasi seegi, et abikaasad tegid nende aastate jooksul mitmeid olulisi annetusi, nii näiteks ekstreemrahvatantsurühma Viisuke Ameerika reisiks, ajalehe Raeküla Sõnumid välja andmise toetuseks, aga ka Vanakooli noortekeskuse külastajatele energiapauside korraldamiseks. Lisaks olid nad korduvalt abiks Raekülas toimunud talgutel ja siis valmis nende kahe käte vahel alati imemaitsev supp. Piia lisas, et pärast Erichi lahkumist tema leselt Tiiult uudist kuuldes vajadusest välja mõelda, kuidas jõuab stipendiumi fond abivajajateni, kõndis ta pikka aega ringi endal peas keerlemas mõte, kuidas ikkagi. Kui esialgu Erich Rooduse lähedastega nõu pidades kavandate isegi mehe nimeline sihtasutus luua, siis ühtäkki – nii naljakas kui see ka pole – oma vanematekodus punaseid sõstraid korjates meenus talle oma kunagine klubi – Pärnu Zonta klubi, mis on juba peaaegu 20 aastat välja andnud väga olulist “Andeka lapse stipendiumi”. Oli ju ta isegi kunagi selle stipiendiumifondi arendamisse kaasatud. Nüüd oli abi varnast võtta. Tuli vaid Zonta klubi liikmetega ühendust võtta ja nendelt seisukohta küsida. Otsus oli positiivne!

Nii meenutas täna ka Erichi lesk Tiiu, et fondi asutamine ja haldamine tunduski päris keeruline. Proua väljendas oma suurt tänulikkust nii seltsi esindaja kui ka Zonta klubi aadressil. Tal pidi nüüd süda rahul olema ja saavat rahulikult oma kohustustevaba vanaduspõlve pidada. Tiiu rõhutas veel Erichi elukäiku, mis sisaldas nii vallaslapsena kasvamist, oma vanavanemate suurt hoolt ja ka kutsekoolis õppimist. Just viimasest ajendatuna sündis idee panustada nimetatud haridustasemesse panustada. Taotlejatele kitsenduseks on veel ka elukoht ja juured, mis peavad olema seotud Raekülaga. Viimast just põhjusel, et kogu oma Eestisse naasmise järgse elu veetis paar selles samas kaunis Pärnu linnaosas ja panustas võimalusel antud piirkonna arengusse. Lesk selgitas, et esialgne fondi suurus oli oluliselt suurem, kuid osa kavandatud toetusest panustasid lähikondsed juba Ukraina sõjas kannatada saanutele. Vaatamata sellel jagub annetatud 3000 eurost esialgsete arvestuste kohaselt kuni viieks aastaks, kuid kõigil soovijatel on alati võimalus Erichi algatatud fondi toetada, sealhulgas lubas seda teha jätkuvalt ka lesk ise.

Zonta klubi president Helle Pärna avaldas loomulikult tänu nii Tiiu Roodusele, aga ka selts Raeküla esindajale. Siinkohal on põnev nimetada, et kohale saabunud neljast Zonta Pärnu klubi liikmest mitte kõik ei teadnud, et ka keskuse juhataja Piia on oma rahvusvahelise heategevusorganisatsiooni esmase kogemuse omandanud just samas klubis. Zonta on liikumine, kuhu astutakse, saadakse isikukeskne ID number ja sellest organisatsioonist ei ole võimalik välja astuda, küll on võimalik oma aktiivne osalus peatada, mis aga ei tähenda liikmelisuse kaotamist. Eks ole huvitav?!?

Igal juhul oli klubi president lisaks eelnimetatutele tänulik ka oma teistele klubi liikmetele, kes on samuti allkirjastatud lepingu ettevalmistamisse panustanud. Helle rääkis, et viimastel aastatel on ka “Andeka lapse” fondi töö olnud raskendatud, kuna annetajaid on jäänud aina vähemaks. Lepingu sõlmimise järgselt küsis pr Roodus zontadelt, kuidas nad stipendiumite välja andmiseks raha hangivad. Vastus isegi veidi üllatas Tiiut – nimelt siis valmistavad klubi liikmed üheskoos käsitööd, et valminud esemete müügist tulu saada. Lisaks korraldatakse heategevuslikke kontserte ja palju muud sarnast, mida teevad teisedki heategevusorganisatsioonid. Tiiu küsimus: “Kas klubisse võivad siis kuuluda vaid need, kes oskavad käsitööd?”, tekitas kerge naerupahvaku, kuid selgitus, et käsitöö on vaid üks paljudest valdkondadest, rahuldas prouat täielikult.

Lepingute sõlmimine sujus väga kenasti. Omavahel vahetati varasemalt valminud paberkandjal lepinguid ja kui ring sai peale, siis konkreetne leping jäi juba igale koostööd alustava organisatsiooni esindajale. Mis veel oluline? Lepingu allkirjastamine toimus Olev Siinmaa poolt vanale 1913. aastal avatud koolihoonele projekteeritud fuajees, otse Konstantin Pätsi valvsa silma all. Tegelikult Eesti esimese presidendi maali ees, mis ripub fuajee kesklinna poolse otsa akendevahelisel seinal, millelt presidendi silmad jälgivad alati hoolega nii hoonesse sisenejaid kui väljujaid. Zontad kinkisid piduliku protseduuri lõpus Tiiu Roodusele ja Piia Karro-Seljale kollaseid roose ning Erichi lesele väikese meene. Keskuse juhataja omakorda oli ette valmistanud nn stipendiumi sertifikaadi, kuhu oli kahe organisatsiooni logode kõrvale paigutanud ainukese fotojäädvustuse, mis Erichi, aga ka ta abikaasa kogukondlikke tegemisi kirjeldab – jagamas midagi! Fotol küll talgusuppi 2011. aasta kevadel, kuid sümboolselt jagasid Roodused nii oma elu ajal kui ka oma tavalistele radadele lahkumise järgselt!

Kui allkirjad lepingu eksemplaridel peal, löödi kokku klaase keskuse juhataja poolt valmistatud õunamahlaga, räägiti omavahel pikemalt Erich Rooduse mõtetest, millised võiksid olla lisaks elukohale/juurtele Raekülas veel stipendiaadi valiku kriteeriumid. Uusi uudiseid on oodata 15. oktoobrist. Selleks ajaks peaks olema lõpliku lihvi saanud juba stipendiumile kandideerimise protsess.

Erich ja Tiiu 7. mail 2011 Raeküla Vanakooli keskuse köögis talgulistele suppi keetmas ja jagamas. Foto: Liivi Kaasik Raeküla / Sõnumid

Lahku mindi teadmisega, et üks on kindel – koht, kus stipendium kätte antakse – on Raeküla Vanakooli keskus!

Marina Mesipuu-Rhun, selts Raeküla liige


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga