Arvamus
Aldo Kals, ajaloolane
2. veebruaril kubiseb Tartu üritustest, mis kõik on pühendatud siin 102. aastat tagasi alla kirjutatud Eestile ülisoodsa rahulepingu sõlmimisele. Aastad pole vennad, aga talv on talv. Üle tunni ei suuda naljalt keegi paigal püsida ja sõnavõtte kuulata. Külm hakkab.
Foto: Erwin Pari
Nagu haigevoodist üritust juhtima sõitnud Rein Koch märkis, on ta kohal juba 35. korda. Kahjuks on ürituse tase ja formaat pidevalt allamäge liikunud ja kui poleks kodanikualgatust, oleks see juba ammu kustunud. See näitab, et teema huvitab väheseid, aga et see on haaranud ka poliitilist eliiti, siis on midagi tõsiselt lahti.
Kõigele vaatamata järgnes kell 11 Rahumaja juures Vanemuise 33 alanud kolme gümnaasiumi õpilaste etteastetele keskpäeval akadeemilise veerandiga tublisti üle poolesaja kuulaja ees Eesti hümni ja Petseri kloostri kellamängu saatel ettekanderalli. Kui poleks Eestis mõnda tipp-poliitikut, kes hoiavad kõrgel riigi territoriaalse terviklikkuse aadet, oleks olukord ahastav. Tartus on selle poliitilise teema kandjaks aastaid praegune linnavolikogu esimees Tõnis Lukas Isamaa erakonnast. Oma hoogsas sõnavõtus ei jätnud ta kivi kivi peale nende seisukohtadest, kes ei taha või kes ei oska hinnata riigi territoriaalse terviklikkuse tähtsust. Eesti on eestlastele ainus paik, kus tänu kunagiste põlvkondade tarkusele ja sõjalisele vaprusele on meil võimalus oma riigis oma keelt, kultuuri ja majandust hoida ja arendada. Siin ei pea me kellegi ees müts näpus armuande paluma, vaid ona õiguste, kaasa arvatud territoriaalsete, eest seisma ja võitlema.
Igaüks, kes rahva ette astus, lisas mingi huvitava killu ettekannete mosaiiki. Olgu see relvastatud jõelaevnike osa Vabadussõjas (Indrek Särg), omaaegse tartlasest peaministri Jaan Tõnissoni tööst rahvusvahelise abi nõutamisel (Aare Pällin), energiakriisi taustal oma õiguste maksmapanek (Rein Koch), petserimaalaste ja Narvataguste valdade kodanike teema elushoidmine (Jüri Vaidla), endiste poliitvangide panus Tartu rahulepingu kaitsmisel (Mart Niklus), Eestilt anastatud maa-alad pole kauplemise teema (Marko Kaasik), ärge unustage Eesti huvide salgajaid (Osvald Sasko), Petseri oli pillimängu saatel laulusalmides kohal (Ilmar Vananurm). Esinejad said tänutäheks Petseri maakonna laualipu. Siia ka minu ettekande tekst:
„Kallid siinolijad! Lubage teid tervitada Petserimaa Suveülikooli ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi poolt. Tänan kuulajaid ning erakonda Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogud, kes te olete võtnud endale austava kohustuse meenutada väärikalt Eesti ajaloodokumendi nr. 1, Tartu rahulepingu allakirjutamise 102. aastapäeva.
Tänavu on teisigi tähtpäevi. Näiteks 16. aprillil möödub sajand kahe sõjasüütaja poolt Itaalia Genua eeslinna Rapallos lepingu sõlmimisest, mida võib nimetada Teise maailmasõja sünnitunnistuseks.
Eesti ajaloo mõned „teadjamehed“ kirjutavad tõsimeeli pisaratega pooleks, et kahju küll, aga Eesti Vabariik aitas oma Tartu rahulepinguga kaasa Venemaa bolševike võidule. Kui tohib, tuletame meelde, et maailmakuulus kirjanik, nobeli preemia laureaat Aleksandr Solženitsen tõestas, et just Saksa Keisririik oli see, kes pani 1917. aastal bolševikud Venemaal võimule.
Kuu hiljem tegid aga liitlased, Punaarmee ja Wehrmacht Poola põrmustamise puhul filmilindile jäädvustatult ühise sõjaväeparaadi
Vene-Saksa diplomaatiliste suhete sõlmimisel allkirjastatud Rapallo lepingu salaklausel nägi ette Saksa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamist Nõukogude Venemaal! Nii jõuti käsikäes Saksa sõjamasina ülesehitamiseni. See läks käiku 1. septembril 1939. Teise maailmasõja puhkemisele eelnes meile tuntud Molotov-Ribbentropi salalepinguga pakti allakirjutamise kurikuulus 23. august 1939. Kuu hiljem tegid aga liitlased, Punaarmee ja Wehrmacht Poola põrmustamise puhul filmilindile jäädvustatult ühise sõjaväeparaadi.
Taas Tartu rahulepingu lainele. Kiievis hiljuti toimunud rahvusvahelisel konverentsil õpetas Eesti riik Ukrainale, kuidas kaitsta oma territoriaalset terviklikkust. Samal ajal ei tegele me ise oma riigi territoriaalse terviklikkuse ega Venemaa poolt okupeeritud ja annekteeritud Eesti alade tagasinõutamisega.
Pole kohatu küsida, miks meie õigusriigis ei kehti karistusseadustiku paragrahv 232 kõigile? Selle seadusepügala järgi on Eesti territoriaalse terviklikkuse rikkujad riigireeturid. Neid võib ähvardada kuni eluaegne vangistus.
Vaatamata meie välisministri ja Riigikogu väliskomisjoni esimehe üliinimlikele pingutustele, pole suudetud siin- ega sealpool ajutist kontrolljoont uut piirilepingut ratifitseerida. Tundub, et ainus, mis Riigiduumat ratifitseerimisest tagasi hoiab, on meie ajakirjanduse kiidulaul uuele piirilepingule. Iga riigiduumalane saab aru, et NATO liikmele kasulik leping ei saa olla kasulik neile.
Elagu territoriaalselt terviklik Eesti! Ei uuele piirilepingule! Aitäh kuulamast!“
Samal teemal:
SINDIS TÄHISTATI TARTU RAHU AASTAPÄEVA ÜHISELT RAEKÜLA RAHVAGA