SINDIS TÄHISTATI TARTU RAHU AASTAPÄEVA ÜHISELT RAEKÜLA RAHVAGA

Fotogalerii

Sindi lasteaia lapsed loovad Tartu rahu aastapäeval rahvuslikku koloriiti.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavune Tartu rahu aastapäeva tähistamine toimus Sindis erandlikult pärnakate arvukal osavõtul, kuid korralduslikult järgis Eesti lipu selts aastatega väljakujunenud traditsiooni. Värvi andsid kümned sinimustvalged lipud, tuleviku lootust levitasid Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaare õpilased ja Sindi lasteaia muusikaõpetaja Ülle Otsa häälekalt hümni laulvad mudilased.

Täna ennelõunal asusid koolimaja esisel tseremooniaväljakul tillukeste käsilippudega oma kohtadele Sindi lasteaia mudilased ja suurte kandelippudega Sindi Naisliidu naised. Sintlastest kordades suuremal hulgal seisid kandelippudega lipurivis Pärnu Raeküla linnaosa inimesed, kes tulid selleks puhuks kohale suure bussiga.

„Raeküla Vanakooli keskuse kui kogukonnakeskuse eestvedajana pean väga oluliseks meie riigi sünniloo, kultuuri ja keele väärtustamist,” lausus suure seltskonnaga Sinti saabunud Piia Karro-Selg, kes on juhataja ja juhatuse liige nii Raeküla Vanakooli keskuses kui ka mittetulundusühingus Selts Raeküla. „Olen aastaid jälginud Sindi linna elanike, ka õpilaste, tegevusi – kuidas väärtustatakse isamaa armastust, sümboleid, keelt ja kultuuri. Olles paljude aastate kestel märganud kohapealse lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi tegevust, tunnen nende mõlema ees sügavat aukartust,” rääkis Karro-Selg. Tal endalgi on olnud au osaleda siinse Julius Seljamaa monumendi avamisel ja ühtlasi panustada selle mälestusmärgi valmimisse. „Nii on tänanegi osalemine Sindis toimuval pidulikul sündmusel väga loomulik jätk eelnevale. Tulime südamete põksudes naaberlinna Raekülast, aga ka teistest Pärnu piirkondadest, et osaleda Tartu rahulepingu sõlmimise 102. aastapäevale pühendatud tseremoonial.”

Karro-Selg tänas Sindit selle tänuväärse tegevuse eest, millega toidetakse põlvkondade üleselt igikestvate väärtustega kõiki pärnakaid

Aitäh, Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond. Foto: Kärt Saard / Külauudised

Karro-Selg rõhutas jutuajamises, et lipu seltsi Sindi toimkonnaga seob nende kogukonnakeskust mitmeid aastaid kestnud koostöö. „Korraldame ju aastaid 20. augustil koostöös Uulu rahvaga Uhla – Rotiküla elamusjooksu. Tulenevalt jooksu stardi- ja finišipaigast on alati väga oluline koht Eesti Vabariigi tähtsal sümbolil ehk lipul. Nii olemegi aastaid vajaliku hulga lippe saanud laenuks just Sindis tegutsevalt lipu seltsilt. Tulles laenuks saadud lippe tagastama, ajastasime selle kokkuleppel lipu seltsiga teadlikult tänasesse päeva, et olla omapoolse osalusega kogu toimuva tunnistajateks.”

Karro-Selg tänas Sindit selle tänuväärse tegevuse eest, millega toidetakse põlvkondade üleselt igikestvate väärtustega kõiki pärnakaid. „Olete meile heaks eeskujuks ja teenäitajaks!”

Eelnevalt öeldud sõnu kinnitas Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste ja lisas: „Tore kui peetakse silmas silmapaistvaid inimesi.” Ta pidas silmas Seljamaad, kellele püstitatud monumendi esimeste toetajate hulgas oli naisliit. „Tartu rahuleping on Eesti edu ja kindluse pant. Sindi Naisliit soovib kõigile ilusat Tartu rahu aastapäeva!”

Koolimaja ette sammuvat lipurivi juhendas ja korraldas paraadrivistust oma valvsal pilgul 4a klassi kodutütar Maribel Pikker.

Kell 11.15 hümniga alanud tseremoonial sai esimesena sõna Tori vallavanem Lauri Luur, kes tervitas riiklikult olulise tähtpäeva puhul kõiki kohalviibinuid.

Tegu oli ülimalt õigeaegse ja oskuslikult sõlmitud lepinguga

Sindi gümnaasiumi 4a õpilane Sten Eric Hansen ütles Tartu rahu teemal kõneldes, et kahe kuu vältel püsis Eesti ja Tartu linn maailma ajakirjanduse keskmes. Kui Jaan Poska 1919. a 4. detsembril Tartusse sõitis, kirjutas ta oma tütrele, et on teadmata kas midagi välja tuleb. „Kindel, et enamlased tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile on aga rahu hädasti tarvis tema enese pärast,” vahendas Hansen Eesti delegatsiooni juhi sõnu. Püüdes läbirääkimiste käiku mõjutada, korraldas Punaarmee Narva juures mitu pealetungi, neist viimase 28.-30. detsembril. „Tegu oli ülimalt õigeaegse ja oskuslikult sõlmitud lepinguga,” selgitas Hansen. Väärib märkamist, et Hansen on ka ise vilunud oskustega õpilane. Ta tuli tähtpäevale enda kootud kinnastega.

„Eesti on väike ja Sindi selle sees väiksem, aga siin võetakse ette palju suuremaid ettevõtmisi, kui võiks eeldada,” ütles Riigikogu ja lipu seltsi liige Marko Šorinoma sõnavõttu alustades. „Võtke näiteks meie Eneli, kes alati on kogukondlike sündmuste eestvedaja, tehes seda täie pühendumisega ja kogu südamest, poetades emotsioonidest vahel mõne pisaragi. Vaadakem meie pikaaegset ajaloo õpetajat Lembitut, kes hoiab tagasihoidlikult tahaplaanile, kuid kes on pannud paljud õpilased armastama Eestit ja selle ajalugu. Ja seda juba mitu põlvkonda. Ka see Sindi kooli kunagise õpilase Julius Seljamaa monument on siia saanud tänu kogukonna liikmete eestvedamisele.”

Ta meenutas, et Urmas tuli välja sellise ideega rohkem kui kümme aastat tagasi. Võttis aega, sintlased kogusid selleks ka annetusi ja siia see sai. „Idee, mis oli algul vaid ühe inimese peas, sai teoks ühiselt pingutades. Märgiline on see juures asjaolu, et teostus see idee juba uue omavalitsuse toel ja eestvedamisel. See monument ühendab inimesi, mitte ei lahuta. Koguneme ikka tähtsate sündmuste puhul Seljamaa palge ette ning näitame, et tema ja tema kaaslaste pingutused on vilja kandnud ning siin koolis õpivad edasi pürgivad ja kodumaad armastavad noored.”

Kaardi pealt võib ära võtta, südamest ei kätte saa

Eneli Arusaare 4a klassi õpilased esinesid valitud mõtetega, kõneldes Eestimaast läbi meie kirjanike tunnete. Kava pealkirjaks valiti „Meile on antud hoida meie väikene maa” ja kirjanikest kõlasid õpilaste suus Lydia Koidula, Kersti Merilaas, Juhan Liiv, Ellen Niit, Olivia Saar, Virve Osila, Heiki Vilep. Virve Osila loomingust loeti: „Oled mu rahva kodu, ainus ja püha sa…. teist mul tõesti ei ole kui sina, mu Eestimaa.” Juhan Liiv on kirjutanud: „Ja armastuse ma võtaks, võtaks truuduse, aususe ka ja köidaks sellega ühte sind, kallis Eestimaa.” Lydia Koidula tuntud sõnad: „Meil aiaäärne tänavas, kui armas oli see…” Olivia Saar: „Mu kodu on kodumaa värvi, kollaste põldude, vaarikamarjade, lumiste luhtade värvi.” Heiki Vilep: „Kõik see kokku on me kodu, see on meie Eestimaa. Kaardi pealt võib ära võtta, südamest ei kätte saa.” Vilepi sõnadele on viisi loonud Alar Salurand.

Lasteaia lastelt kõlas lisaks hümni ühislaulmisele ka “Sindi Lasteaia laul”, mille autorid on Kristel Reinsalu ja Ene Michelis. „Haigused on lapsi korralikult purenud, koduteemaliste lauludega alustasime poolteist nädalat tagasi – need pole veel esinemisküpsed ja kõlavad 22. veebruaril, kui me lasteaia oma lipuväljakul Eestimaa sünnipäeva peame, nagu tegime 2020. aastal. Laste read küll hõredamad, aga kes kohal, need rivis,” selgitas Ülle Ots.

Ürituse läbiviimisel osutas lipu seltsile olulist abi Tori valla kultuurikeskus. Väga rahule võis jääda Kait Kallau helitehniku tööga. Tänu tseremooniaala lumest puhastajale. Tänu kuulub Maribelile. Tänusõnad kuuluvad ka Kaur Kasemaale, kellelt on oodata sündmuse kajastust videopildis. Tänu kogu korraldustoimkonnale ja kõigile osalejatele.

Urmas Saard

Samal teemal:

TARTU RAHU 102. AASTAPÄEVA PIDULIK KOGUNEMINE SINDIS