PÄRNU GARNISONI KALMISTUL AVASTATI KAEVU HEIDETUD HAUAPLAATE

Pärnu Haldusteenuste töödejuhataja Rein Männik, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja major Mehis Born kaevust leitud hauaplaatide juures. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu Alevi kalmistul asuva Eesti iseseisvuse eest langenute matmispaiga Riia maantee poolses nurgas paikneva kaevu puhastamisel leiti 22. aprillil muda seest tosinkond hauaplaati, millest muist olid täielikult hävitatud, mõned osaliselt purustatud, enamik siiski pea tervena säilinud.

Mitte kõik plaadid pole nimelised. Osad on ka tundmatule sõdurile. Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak ütles, et ühtegi teadmata nimetusega hauaplaati välja ei võetud ja kõigile on juba varem asendusplaadid paigaldatud. Tegemist on aastatel 1918 ja 1919 Vabadussõjas langenutega, peamiselt esimestes lahingutes surma saanutega.

Mida nende kividega tehakse? „Eks me räägime ja peame ka muuseumiga nõu,” vastas Tojak, kelle sõnul asuvad teised vanad plaadid kalmistu kabelis. „Tõenäoliselt viime siit mõned samuti sinna ja valikuliselt ka muuseumi fondi, kus on ka purustatud vabadussamba tükke või terveid detaile.”

et inimesed annaksid teada võimalikest niidiotstest, mis aitaksid kadunud mälestistele jälile jõuda

Mis aastatel võidi viimati leitud plaadid kaevu heita? Tojak pakkus, et arvatavasti enne aastat 1987. „Aga julgen arvata, et enne 1969. aastat. Päris kindel ei ole, sest tollel aastal tehtud fotodelt neid ei paista,” selgitas Tojak oma oletusi.

Viimastel aastatel sarnaseid leide pole maapõuest välja tulnud. „Viimati leiti Hahni pubi juurest pooleks purunenud tahvli, mis praegu asub kullatult Vabadussõja monumendi esiküljel pärgade kohal. Teadsime selle arvatavast olemasolust ja otsisime seda aastaid, kuni lõpuks leidsimegi Hahni pubi hoone taastamise käigus.” Maja oli kunagi kalmistuvahi kasutuses. Teada on viiteid veelgi maa sees olevate mälestiste kohta, mis võivad mingil ajal päevavalgele tulla. „Tuleb neid teateid kontrollida,” lausus Tojak.

Samas tegi Tojak täna uuesti üleskutse, et inimesed annaksid teada võimalikest niidiotstest, mis aitaksid kadunud mälestistele jälile jõuda. Iga väikseimgi viide või teade on oluline!

Urmas Saard

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga