Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas hoiab ja edendab pikaajalisi koorilaulutraditsioone Rakke naiskoor.
Möödunud keerulise aasta pidulikumaks sündmuseks oli koori esinemine Eesti Vabariigi 102. aastapäeva pidulikul kontsert-aktusel Rakke kultuurikeskuses ja emotsiooniderohkemaks sündmuseks kujunes osalemine Haapsalus Vaba Rahva Laulul. Tänavu oodatakse elevuse ja põnevusega sama sündmust Rakvere Vallimäel.
Tänavu täitub sada nelikümmend aastat koorilaulu algusest Rakkes. 1881. aastal asutati Rakkes segakoor, mida juhatas kooliõpetaja Hans Jürgens. „Esimesed kooriliikmed olid valdavalt õpetaja enda perekonnaliikmed ja sugulased. Esialgu õpiti kirikulaule, mida lauldi laupäevaõhtustel jutlustel,” loeme 2011. aastal ilmunud Rakke valla ajalehest. Rakke kultuurikeskuse juhataja ja naiskoori dirigent Rene Põllumaa soovitab kirja panna veel mõned daatumid: esimene meeskoor laulis Rakkes 1925. aastal. 1970. aastal asus Rakke segakoori dirigendiks Arno Kasemaa, kes lisaks mitmete Lääne-Virumaa kooride juhatamisele kirjutas ka juturaamatuid. 1996. aastal pälvis ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. Esimene naiskoor asutati Rakkes aga 1961. aastal, dirigendiks Õie Takk.
Taas tuli naiskoor kokku 2000 aasta sügisel: „Meie koor kasvas välja naisansamblist, kelle juhendajaks oli 10 aastat Ly Ipsberg. „Hetkel on meil kaksteist lauljat. Võimalusel laulame ikka neljal häälel: meil on esimene ja teine sopran ja esimene ja teine alt,” rääkis koorijuht. „Koori võlu on see, et tunneme end sõpruskonnana ja selline aura peaks ka uusi lauljaid juurde meelitama,” lisas ta.
„Vaba Rahva Laulul on Rakke Naiskoor osalenud viimasel viiel aastal. Möödunud suvel Haapsalu piiskopilinnuses toimunud Vaba Rahva Laulul koopereerusime Koeru segakooriga. Vaba Rahva laulul kõlavad kaunid ja isamaalised laulud lähevad südamesse, neid lauldes tekkib ühtsustunne. Eriti kaunis on mõistagi Peeter Sarapiku Juhan Liivi tekstile loodud laul „Ta lendab mesipuu poole”. Mitmed Vaba Rahva Laulul kõlanud laulud oleme võtnud meie naiskoori repertuaari,” rääkis Põllumaa. „Rakke kandiga on aga seotud pimedaks jäänud helilooja Ferdinand Mühlhausen, kelle tuntumat laulu „Vaikne kena kohakene” oleme korduvalt laulnud,” märkis koorijuht.
Põllumaa lõpetas keskkooli ja muusikakooli Aseris, töötas Kiviõli lasteaias Kuldkalake eesti rühmas kasvatajana ja venekeelses rühmas muusikakasvatajana. Onunaise kutsel tuli ta Rakke lasteaeda muusikakasvatajaks. Arno Kasemaa õhutusel läks aga õppima Viljandi Kultuurikooli, mille lõpetas klubitöö lisaerialaga ansambli ja koorijuhina. Hiljem tulid õpingud Eesti Muusikaakadeemias. Rakke kultuurikeskust juhib Rene kuueteistkümnendat aastat.
„Ootame elevusega kutset meie kodumaakonnas Rakveres tänavu suvel toimuvale Vaba Rahva Laulule, mis seekord tähistab kümnendat toimumise aastat ja saab teoks Eesti taasiseseisvumise päeval 20. augustil.” ütles paikkonna vaimuelu eestvedaja.
Dirigendi unistuseks on ka uue koori tekkimine.
Väike-Maarja valla laulukoori loomisele on juba mõeldud.
Jaan Lukas
Samal teemal:
MERJE KALLIP: VABA RAHVA LAUL OLI NAGU PÄÄSEMINE
MUHU SEGAKOORI JUURED ASUVAD KARSKUSLIIKUMISES
LAULUKOOR KEVADPEALINNAS TÜRIL
VÕNNU KIHELKONNAKOOR ON MEGAÄGE
LEETARI KOOSTÖÖPARTNER ON URMAS LATTIKAS
