Eesti Muinsuskaitse Selts asutati vastu võetud põhikirja ja juhatuse valimisega 1987. aasta 12. detsembril. Ilma suuremate muudatusteta toimib toonane põhikiri praegugi ja samaks jäänud ka eesmärgid: vilje järjepidevuse hoidmine, ajaloomälu säilitamine ja eesti rahva ajalooliselt kujunenud väärtushinnangutele vastava inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna taastamine.
Mis on kolmekümne kolme aasta kestel muinsuskaitse seltsi jaoks muutunud?
Kohe algusaastail sooviti muinsuskaitseliikumisse kaasata võimalikult palju rahvast, et ei katkeks meie ajaloomälu, et inimesed tunneksid ning hindaksid oma kodukanti ja esivanemate pärandit. Tänaseks on taastatud „muinsuste muinsus“ Eesti Vabariik, ent seltsi liikmeskonna tegevuse eesmärk on suures osas sama: julgustada inimesi tundma oma aja- ja kultuurilugu, väärtustama oma kodukanti, kanda hoolt kultuuripärandi eest, märgata unustatud ja hüljatud kultuuriloolisi paiku.
Ühe viimase aja kordaminekuna võib esile tuua aastaid kestnud seltsi teavitustöö pea täielikku unustusse jäetud Narva vangilaagri kalmistu kohta, mille kultuuriminister Tõnis Lukasnüüd riiklikult oluliseks kultuurimälestiseks tunnistas. Samas jätkab selts järjepidevat tööd, et ka teised sarnases lootusetus olukorras Eesti jaoks olulised kultuuriloolise tähtsusega paigad nagu näiteks Mõigu ajalooline kalmistu Tallinna külje all, korda tehtud ja väärilise tuleviku saaks.
Hea meel on sellest, et seltsi liikmete hulka kuulub jätkuvalt väga erineva tausta ja elukutsega inimesi: ajaloolasi, kooliõpetajaid ja ülikooli professoreid, arhivaare, keemikuid, insenere, käsitöömeistreid, muusikuid, restauraatoreid, põllumehi, üliõpilasi … On nii vanemaid kui nooremaid ja seltsi algüksused tegutsevad pea kõigis Eesti maakondades. Tänaseks on mõned kunagised tugevad seltsi maakondlikud liikmed nagu näiteks Tartu Akadeemiline Muinsuskaitse Selts või Narva Muinsuskaitse Selts oma tegevuses veidi tagasi tõmbunud, kuid võimsalt jätkavad või uue hooga on alustanud näiteks Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, Pärnumaa Muinsuskaitse Selts ja Hiiumaa Muinsuskaitse Selts.
Kindlasti on võrreldes algusaegadega muutnud seltsi tegevuse haare. Eesti Muinsuskaitse Selts on kanda kinnitanud Euroopas laiemalt, tutvustades meie kultuuripärandit, ajalugu ja eesti rahva tavasid mitmetes rahvusvahelistes võrgustikes. Valitsusväliseid muinsuskaitseorganisatsioone ühendav Europa Nostra, Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon, muuseumraudteid ühendav FEDECRAIL, Euroopa Nõukogu, Läänemereriikide Külma Sõja võrgustik on vaid mõned näited koostööst. Uute algatustena on Eesti Muinsuskaitse Selts rahvusvahelise koostöö raames võtnud tutvustada Eesti esiajalugu Euroopa Arheoloogiapäevade raames ning hoole, armastuse ja suure tööga rajatud aedu ja parke kui kultuuripärandi olulisi kandjaid Euroopa Avatud Aedade programmis.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimehe Peep Pillakueestvedamisel on selts koostanud näituse „Eesti riigipead 1918-2018“, mis ringleb Eesti raamatukogudes, seltsimajades ja koolides ning mida on tutvustatud ka meie naabritele Soomes ja Lätis. Näitus räägib lahti Eesti riigi juhtide julma saatuse, peegeldades kogu rahva lugu. Praegu seltsi juhtiv Pillak on tähelepanu alla võtnud eeskätt Eesti lähema ajaloo, tutvustades nii raamatute kui näituste kaudu eestlasi, kes võidelnud Norra vabaduse eest, läänemeresoome rahvaste saatust iseseisvatena ja Vene riigi koosseisus, KGB mõjutustegevust Eestis, samuti korraldanud meie kaasmaalaste haudade otsimist välismaal ning võõrsil asunud eestlaste koolide, seltsimajade, kirikute ja teiste mälestiste väljaselgitamist, tähistamist ja korrastamist.
Tänavune viiruserohke aasta ei olnud kerge ka Eesti Muinsuskaitse Seltsile. Aasta algupoolel jõudsime üsnagi palju plaanitust ellu viia, palju olulist jäi paraku tegemata või pidime edasi lükkama.
Täname kõiki koostööpartnereid ja toetajaid!
Helle Solnask, Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige