Olginskaja hotelli juures alustas giid jutustust Venemaa ajaloost ja rääkis Velikaja jõe kaldal suurhertsoginnast Olgast, kes esimese Venemaa valitsejana pöördus ristiusku veel enne Venemaa ristimist.
[pullquote]Kremli keskmes kõrgub Pihkvamaa sümbol, viie kupliga Püha Kolmainsuse katedraal[/pullquote]Ristimisel oli naise nimi Elena. Ta sündis Pihkvast tosina kilomeetri kaugusel Velikaja jõe ääres. Aastal 1547 kanoniseeriti Olga pühakuks. Kiievi suurvürstinnale Olgale avati Pihkva esmamainimise 1100. aastapäeva auks 2003. aasta suvel kaks mälestusmärki. Ühte monumenti nägime juba Pihkvasse saabumise hilisõhtul.
Linna südames asuvasse Lasteparki püstitatud monument kujutab vürstinnat, kelle kõrval seisab ikooni hoidev poisike. Nelja meetri kõrgune mälestusmärk on asetatud sama kõrgusega kivist postamendile, mida kaunistavad reljeefid jutustavad vürstinnaga seonduvaid sündmusi. Olga pilk kinnistub Troitski katedraalile. Legendi kohaselt ehitati Olga korraldusel esimene puust kirik samasse paika 10. sajandi esimesel poolel. Olga saatis Kiievist ehituse tarbeks rohkelt hõbedat ja kulda.
Monumendi looja on skulptor Vjatšeslav Klõkov, kelle sõnul tingis mälestusmärgi vajaduse soov näidata õigeusu vaimset, ajaloolist ja sugukondlikku järjepidevust Venemaal nende olemise alusena: „Vene rahva ellujäämise alust.”
Teise Olga mälestusmärgi loojaks oli Venemaa Kunstide Akadeemia president Zurab Tsereteli, kes on ajalooliste isikute kujusid vorminud mitmeidkümneid aastaid, kuid Olga kujutamine osutus Tsereteli sõnul tema jaoks millekski eriliseks. Ta selgitas, et unistus rahust kogu maailmas on kajastunud just Olga kujus. „Idee näidata Olgat Venemaa kaitsjana tekkis vajadusest tõstatada patriotismi küsimus. See on täna Venemaa jaoks väga tähtis.”
Mälestusmärgi kogupikkus on 6,7 meetrit. Kolmemeetrisel punasest graniidist alusel seisvat Olgat kujutatakse naissõdalasena.
« Venemaa algab siin
Velikaja jõe paremkaldal, kremli müüri taustal, näeb suures kirjas loetavat lauset: Россия начинается здесь (Venemaa algab siin). Arhaangelskit külastanud turistid teadsid, et ka sealses paikkonnas kõneldakse oma piirkonnast, kui Venemaa algusest ja sama juttu võib kuulda mujaltki. Giidi jutustus kinnitas, et ta on tõeline oma maa patrioot, kes lähtub Venemaad ja Pihkvat eelistavast ajalookäsitlusest. Küsides Pärnu elanike arvu ja huvitudes Eestist üldiselt, näis samal ajal nagu tunneks ta Eesti ajalugu ja käekäiku paremini kui eestlased ise. Ta oli vene inimesele iseloomulikult südamlik, aga ei talunud eriarvamusi.
Elanike arvult pisut enam kui kahe Tartu linna suurune Pihkva on 100-aastasest Eesti riigist pea tuhat aastat vanem, asutatud Velikaja ja Pihkva jõgede kohtumiskohale. Kremli keskmes kõrgub Pihkvamaa sümbol, viie kupliga Püha Kolmainsuse katedraal. Troitski pühakoja kuplid paistavad 72 meetri kõrguselt kümnekonna kilomeetri kaugusele. Katedraali ehitati 17 aastat. Ehituseks kasutati kohalikku lubjakivi.
Kremlist viis buss Eesti turistid Pihkva äärealale, kus linnale iseloomulik hoonestus puudub. Linna servas asuval Sokolikhi mäel asub Aleksander Nevskile pühendatud mälestusmärk “Jäälahing”, mis avati 1993. aasta 24. juunil. Pronksist monument kujutab ratsul istuvat Nevskit, kelle pilk suunatud Pihkva järvele. Kui giid käe õiges suunas välja sirutas, siis oli uduselt paistval horisondil järv üksnes mõtteliselt aimatav. Küll oli nähtav Velikaja jõgi. Nevskit ümbritsevad tema kaaslased. Skulptuur pidavat kaaluma üle 160 tonni ja kõrgust olevat peaaegu 30 meetrit. Kunstiteose autorid on skulptor Joseph Ivanovitš Kozlovski ja arhitekt Peter Semenovich Butenko. Massiivset monumenti vaadates ei jää kahtlust, et sellega tahetakse eriliselt rõhutada terve Venemaa jagamatust ja ühtsust ning tõsta esile suure maa jõulisust.
Mis puudutab giidi sõnu nagu oleks Jäälahingus langenud rohkem rüütleid, kui neid tollel ajal piirkonnas üldse olla võiski, siis tekitab see taas rohkelt küsimusi 1242. aastal asetleidnud kokkupõrke suhtes. Jäälahingust kirjutatakse nõnda erinevalt, et midagi tõepähe võtta oleks üksnes iga üksiku isiku isiklik usuküsimus. Aga huvitav on teada, et 2008. aasta telesaates “Venemaa nimi” korraldatud hääletuses nimetasid vaatajad läbi aegade kõige tähtsamaks isikuks Aleksander Nevski. Teiseks valiti Pjotr Stolõpin, kolmandaks Jossif Stalin, neljandaks Aleksandr Puškin.
Monumendi juurest mäelt allalaskumise järel tegi giid bussisõidul linnatuuri. Korraga väga palju kuuldes hakkab vastuvõtu võime tõrkuma ja mällu jäävad lõpuks üksikud suunavad viited.
Möödudes palju räägitud Pihkva dessantdiviisi (täpsemalt Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede kaardiväe õhudessantdiviis) aedikust, selgitas giid selle sõjaväeosa vajalikust põhjendusega, et Eestis asuvad ameeriklased.
Urmas Saard
Samal temal:
