Pärnumaa Tori vallavolikogu tänase istungi otsusega said Tori valla aukodaniku aunimetused Silva Mürel, Hans Soll ja Ants Tugedam.
Hans Soll oma kodus. Foto: Urmas Saard
Hans Solli juhitud kodanikualgatuslik rühm on aidanud kaasa sellele, et 2015. aasta aprillis omandas riik Sindi paisu ning alustas projekteerimist betoonpaisu lammutamiseks ja loodusilmelise kärestiku rajamiseks. Paisu avamisega paraneb kalavarude seis kogu Pärnu jõestikus ning kalade vaba liikumine parandab ökoloogilist tasakaalu. Kalade kudealade avamisega suurenevad kalavarud Pärnu lahes ja laiemalt Läänemeres.
Pärnu maakonnas jäätmekäitlustega tegeleva osaühingu Paikre nõukogu liikme Eero Rändla kutsel kogunenud nõukogu vabastas ettevõtte juhatuse liikme kohalt Kristo Rossmani ja määras Paikre ajutiseks (tähtajaga kolm kuud) juhatuse liikmeks Keit Nestori.
Nestor töötab Paikres äriarendusjuhina.
„Vastavalt äriseadustikule, saab äriühingus igapäevatööd – ühes kõigi õiguste ja kohustustega – juhtida vaid juhatuse liige. Kuna ettevõtte ainuke juhatuse liige on kinni peetud, seisavad praegu Paikres arvete tasumised ja tehingute tegemised, kuna vaid juhatuse liikmel on õigus nendeks korraldusi anda. Et igapäevane töökorraldus taastada, määras nõukogu täna õhtul Paikrele uue juhi, kes juhib ettevõtet ajutiselt kuni uue juhatuse liikme leidmiseni,“ sõnas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Linnapea lisas, et ta ei näinud enam võimalust Rossmani jätkamiseks Paikre juhina.
Nõukogu otsustas täna ka kuulutada lähiajal välja konkurss eesmärgiga leida Paikrele uus juhatuse liige.
Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed võtsid nõuks meisterdada põrandanurgas istuvatele õpilastele ümmarguse laua koos pinkidega.
Puidust osad valmistasid Sindi gümnaasiumi kaheksanda A klassi tütarlapsed Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Miks lasime neil ise teha? Eks ikka seepärast, et siis hoitakse enda tehtud asja palju paremini[/pullquote].„Korra käidi juba kevadel tegemas, sügisel jätkati ja nüüd mõned päevad tagasi saadigi valmis. Kõik saagimised tegid nad ise. Siis lihvisid, peitsisid ja lakkisid. Kõik tööd on tüdrukute endi tehtud. Nad pidid suuri saage ja lihvimise masinaid kasutama,” kirjeldas kuue tüdruku tegemisi Mart Nõmm, direktori asetäitja majanduse alal, kellele meeldib pidevalt õpilaste käeliste tegevuste arendamisega tegeleda. Nõmm ütles, et tema osa moodustab kõigest võibolla kümnendiku kogu töökäigust ja ta ei tee muud, kui annab õpilaste algatatud mõtete teokstegemisele üksnes kõige vajalikemaid teadmisi või juhiseid. Nõmm kallutas metallkonstruktsioonis pinkidega ühendatud lauda parajalt niipalju, et võis lugeda ka õpilaste signeeringuid: Laura, Vanessa, Kertu, Ketrin, Kristiine, Marleen.
Terve oktoobrikuu kestva üle-eestilise soome-ugri rahvaid tutvustava festivali kõrghetkeks on oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistatav hõimupäev, mis on 1991. aastast ühtlasi lipupäev.
Äärealade pärimust tutvustav seto ansambel Sorrõseto esineb lisaks peakontsertdele ka Pärnu Vanakooli keskuses reedel, 18. oktoobril kell 18.00. Foto erakogust
[pullquote]Hõimupäevad on kõige olulisem soome-ugri rahvaid tutvustav ja koostööd edendav avalikkusele suunatud sündmustesari Eestis ning kogu soome-ugri maailmas.[/pullquote]Hõimupäevade peakontserdid toimuvad sel aastal laupäeval, 19. oktoobril kell 15 Eesti Rahva Muuseumis Tartus ning pühapäeval, 20. oktoobril kell 16 Vabal Laval Tallinnas. Kontsertidel esinevad komi külaansambel, mari ja udmurdi pärimusmuusikud, ersa iidset mitmehäälset laulutraditsiooni viljelev ansambel Merema, ungari rahvamuusikaansambel Magos, kuid ka saami traditsioonilise joiu tuntuim tänapäevastaja Wimme, kes astub ERMi silla-alal üles koos soome jazzmuusiku Tapani Rinnega, Tallinnas aga annab peakontserdi lõpus soolokontserdi. Wimme on korduvalt olnud külaliseks nii Viljandi pärimusmuusika festivalil kui ka Jazzkaarel. Ta on omandanud küll traditsioonilise joigumistehnika, kuid kujundanud seejärel välja oma suveräänse stiili, mida on mõjutanud nüüdisaegsed kõlamaailmad, improvisatsioonid ja isegi häälekunst.
Siim Kallas pidas loengu TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele. Peamise teemana peatus ta pikemalt Euroopa transpordil, aga rääkis ka pangandusest ja vastates küsimustele tuli jutuks muudki.
Siim Kallas peab TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loengut. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Peale Eesti pole kedagi teada, kes nii tugevalt seisaks miljarditesse küündiva Euroopa projekti vastu.[/pullquote]Pärnu Tervise konverentsikeskuse saal oli eile õhtupoolikul taas pilgeni rahvast täis, et kuulda Kallast, kes viimati esines Pärnu väärikale auditooriumile enam kui neli ja pool aastat tagasi. Ilmselt pole vaja meelde tuletada, et Siim Kallas oli ajavahemikul 1. novembrist 2004 kuni 1. novembrini 2014 Euroopa Komisjoni asepresident.
Euroopa Liidu maismaa kaubaveod moodustavad autoteedel 81,8% kõigist veostest, raudteel kuskil 16%. Kui Euroopa Liit loodi 1957. aastal, siis toimus 50% kaubaveost raudteedel. Tänaseks on raudtee tähtsus oluliselt vähenenud ja enamik veoseid suunatud autodele. „Ei ole midagi mugavamat transpordivahenditest, kui autod,” selgitas Kallas. Samas möönis ta, et Euroopa on autodest umbes. Eestis räägitakse ka liiklusummikutest, aga see pole võrreldav näiteks Brüsseli ümbrusega, kus kogeb iga päev 700 kilomeetrit ummikuid. Brüsseli lähedal ummikusse jäädes pole vähimatki aimu, kui kaua või mispärast tuleb seista. Nii on see Saksamaal ja terves Euroopas.
