President Konstantin Pätsi ristimiskirikus avati esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimedega mälestustahvlid, mis olid paarikümneks aastaks jäetud omavalitsuse hoolimatuse tõttu kolikambrisse vedelema.
[pullquote]Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm[/pullquote]Tänane EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kiriku nimepäev algas vee pühitsemisega, jätkus liturgilise jumalateenistuse ja ristikäiguga ümber pühakoja. Jumalateenistuse viimases osas toimus pidulik 88-aasta vanuste mälestustahvlite avamine ja vastavalt õigeusu tavale veega pühitsemine. Kogu teenistust viis läbi ülempreester Ardalion Keskküla.
Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevjuht Tiina Tojak on suure hulga ajalooliste dokumentide läbitöötamise tulemusena toimetanud trükikõlblikuks voldiku, mis annab mälestustahvlite saamisloost ja käekäigust hea ülevaate. Ta meenutas, et 1930. aasta 25. mai kujunes Uulu rahvale tõeliseks suurpäevaks, kui Uulu vallamaja üldruumi seinale kinnitati kaks poleeritud mustast graniidist tahvlit: üks esimeses ilmasõjas ja teine Vabadussõjas langenute mälestuseks. Pühitsemist toimetasid EELK Eliisabeti koguduse õpetaja August Grünberg (Arumäe) ja EAÕK Pärnu Johannese Jumalaema Uinumise koguduse preester Paul Poska.
Pöördelistel nõukogude režiimi aastatel võeti plaadid maha ja peideti ära. Taasiseseisvumisel asus Pärnu Muinsuskaitse Selts innukalt Ali Rza-Kulijevi juhtimisel ajaloolist mälu äratama ja selleks vajalikke andmeid koguma. Vihjete põhjal jõuti 1988. aastal Laadile metskonnamaja pööningule ja 45 aastat varjul hoitud nimed toodi päevavalgele. Aastal 1995 otsustati ühiselt koduloolase ja Tahkuranna apostliku õigeusu koguduse vanema Peet Marustega paigaldada need uude Uulu vallamajja. Tojak loovutas plaadid, mis olid paar aastat varem antud hoidmiseks sõjahaudade liidule, paigaldamiseks Marustele. Pidulik avamine toimus sama aasta 3. juunil Uulu ja Tahkuranna valdade päevade raames. Tahvlid jäid õnnistamata, sest tundus, et ajalugu mäletatakse ning lahkunuid austatakse selletagi.
https://www.youtube.com/watch?v=T2BGR5AK0pk&feature=youtu.be
Paraku jäid plaadid samas hoones alustatud remondi käigus ette ja need viidi keldrisse, kuhu unustati kuni tänavu kevadeni. Vahepeal on Uulu ja Tahkuranna vallad ühinenud ja mullu liideti Tahkuranna Häädemeeste koosseisu.
Valla töömees Toivo Merimaa andis märku volikogu liikmele ja tegusale kodu-uurijale Henn Saarele, et keldris asuvad juba pikemat aega värviga mäkerdatud ja kriibitud ajaloolised mälestustahvlid. Asjaajamisega asus nobedalt tegutsema Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm – Enn Saar, Tõnis Tamm, Vaike ja Avo Mändmaa. 13. aprillil nägid plaadid uuesti päevavalgust. Kiviraidur Ülo Kirt võttis plaatide ennistamise enda ülesandeks. Mälestustahvlite teekond kestis 88 aastat. Ülempreester Ardalion avaldas täna lootust, et pühakoda ongi vast parim ja rahulikum paik nende meeste mälestuseks. Tõnis Tamm rääkis huvitavalt ajalooliste kokkusattumuste mõjust ja võimalusest, mis on taganud eesti rahva püsima jäämise, koguni riigina. Ta soovitas uurida kõigi 33 mehe ajalugu. Seda võiksid teha ka õpilased, kes valmistaksid ette vastavasisulise konverentsi.
Häädemeeste abivallavanem Helve Reisenbuk meenutas oma kooliaega, kui ta noore kujuneva inimesena usaldas tolleaegseid õpetajaid ja seda, mida räägiti. Ometi polnud tolleaegne ajaloo käsitlemine vastavuses tegelikkusega. Ta hindas kodanike aktiivi ettevõtlikkust. Valla poolt kinkis Reisenbuk kirikule suure tormilaterna, mis tänase tormihiilidega ilmaga hästi sobitus ka sümboolses tähenduses.
Uulu segakoor laulis kolm laulu. Viimasena lauldi ülempreestri palvel Eesti hümni.
Urmas Saard
Samal teemal:
