Taasiseseisvumisepäeval Sindi muuseumis avatud harrastuskunstniku Olga Belash-Karasjova isikunäituse avamine innustas kohalviibinuid märkama enamat kui üksnes pildi ilu. Kunstniku töid mõtestati lahti loominguliselt, muusika ja heatahteliste arvustustega.
Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar kasutas näituse avamisel Sindis elanud luuletaja ja kunstniku Asta Isaku mälestuslugu sellest, et inimene ei ela üksipäini leivast. „Lugu puudutas mind ja loodetavasti ka teisi, sest ei tohiks unustada, et ka meie vaim vajab toitu ning kunst suudab seda pakkuda. Õpilasi kasvatades tuleb ikka ja jälle seda rõhutada,“ selgitas Arusaar. Ta rääkis, et näituse avapäeva esitluseks mõeldud luulekava sai kirjutatud inspireeritult Olga töödest. Valiku kandsid ette Arusaare Sindi gümnaasiumi näiteringi õpilased Madis Link, Õnneli Pilliroog, Chätlyn Parts ja sama kooli vilistlane Marko Merimaa.
Merimaa juhendamisel joonistasid kõik poolsada ja rohkem muuseumis viibinud külastajat jagatud paberilehele hingelinnu. Igal inimesel on oma hingelind, usuvad paljud. Kogu stsenaariumi kirjutades arvestas Arusaar sellega, et hingelind haakuks sobivalt mõlema loomeinimese tunnetusega.
Kandlepalasid mängis Kaari Kasemaa, laulis Pirjo-Liis Parts.
Näituse avamisel viibis külalisi nii kunstniku kodulinnast Sindist kui ka kaugemalt, isegi väga kaugelt, Euroopa teisest äärest. Huvitav oli kuulda Margarita Afanasjeva arvustust, mis võrdles Olga Belash-Karasjova töid tema enda loominguga. Sünninimega Margarita Afanasjeva, kunstnikuna Aljen, on sündinud ja kasvanud Sillamäel. Edasi viis elujärg Saaremaale. Esimese katse tõsisemalt maalimisele pühendada tegi ta mõned aastad varem, kui Olga. Kuid mõlemad on ka palju varem maalimisega kokkupuutes olnud. Kuigi Aljen peab ennast valdavalt iseõppijaks nagu Olgagi, on ta ka mitmelt poolt mujaltki koolitust saanud.
[pullquote]Aljen näeb Olga töödes ka julgust, mida kirjeldab rõhutatult esteetilise julgusena.[/pullquote]Aljen kiitis Olga koduse õppimise innukust ja tema abikaasat, kes ostis harrastajale maalimise vahendeid ning toetab kõigiti muul viisil oma naise huvitegevust. Minu töödega võrreldes on Olga looming äärmiselt esteetiline. Neid võib vaadates nautida ja maalidel silma peal hoides lihtsalt lõõgastuda. Neis pole valu ega esitata küsimusi. Tema maalid võivad kaunistada kodust interjööri,“ kirjeldas Aljen. „Minu tööd on teistmoodi ja seepärast tema tööde puhul natuke kadestan seda rahu ja kindlustunnet, mida nendel maalidel näen.“ Aljen näeb Olga töödes ka julgust, mida kirjeldab rõhutatult esteetilise julgusena. „Kui Olga tahabki ka midagi väga äärmuslikku väljendada, teeb ta seda hästi ilusasti. Kui mina tahan midagi äärmuslikku väljendada, siis ma teen selle nii õudseks kui võimalik. Kui on must, siis on ikka must. Tema lihvib oma tööd nii kaua, kuni saab tõeliselt ilusaks. Tal on väga lihvitud ja lõpuni viidud tööd,“ ütles Aljen.
Kas võiks arvata, et mõlema kunstniku looming kannab üht ja sedasama sõnumit, kuid sellele lähenemise viis on kunstilises väljenduses erinev? „Ma asun rohkem ekspressionismi ja impressionismi vahel. Aga tema asub rohkem realismi ja impressionismi vahel,“ vastas Aljen, kes tõi näiteks, et oskab vajadusel suurepäraselt ka minestavat kärbest joonistada ja naeris öeldu juures lõbusalt.
[pullquote]Olga lõuendile maalitud piltide kõrval võis näha ka vilditud maale, mis eristusid vaadeldavuselt tavamaalidest üksnes terasemal silmitsemisel.[/pullquote]Olga lõuendile maalitud piltide kõrval võis näha ka vilditud maale, mis eristusid vaadeldavuselt tavamaalidest üksnes terasemal silmitsemisel. Need on tõeliselt meisterlikult tehtud. Vilditud maale valmistatakse ja müüakse Eestis väga palju, aga tema sõbrannale olevat see täiesti mõeldamatu tegevus. „Mina villa ei tunne. Ma ei ole kunagi proovinud. Ma olen küll kohviubade ja peedi mahlaga midagi teinud, aga villa ei ole ma käes hoidnud,“ tunnistas Aljen. Ta ei kahtle, et Olga korraldab näituseid veel ja veel. „Olen talle südamest tänulik, et avas ka minu jaoks väikese ukse.“
Jose Luis Talavera elab koos kaasa ja kunstniku Tatjana Trofimovaga Hispaanias Vahemere rannikul asuvas Alicante linnas. Neile meeldib väga Sindi linn ja rohelus nagu ka Olga maalid. „Mulle väga meeldivad tema realistlikud loodusmaalid ja see, kuidas Jumala käteosavust on kujutatud,“ kiitis Talavera, kes ise ei pea ennast küll kunstnikuks, aga oskab ka raamatupidajana maalikunsti hinnata. Hästi meelepärased on talle pildid veega. Talaverat lummasid villa kasutusega valminud pildid, mis petlikult sarnanevad niiväga akvarellidega.
Urmas Saard
Samal teemal:
