Tänavuse tänavafestivali Augustiunetus esimese augustiarvamuse kogunemise paigaks valitud Pärnu Kuninga tänava põhikooli õuel kasvav kultuuriväärtuslik tamm osutus liialt väikeseks, et selle võra võinuks kõikidele osalejatele pakkuda kuuma päikese eest jahutavat varju.
Muidugi polnudki korraldajate mõttes mahtuda ainult ühe puutüve ümber, pigem määras koha valikut sümboolne tähendus. Tamme istutasid 1899. aastal koolimaja õue kaugemasse nurka omaaegse Pärnu poeglaste gümnaasiumi õpetajad ja õpilased Vene poeedi Aleksandr Puškini vaarisa Hannibali auks.
Tollest tammest veelgi vanemana püsib ikka veel kindlalt omal kohal 1875. aastal valminud koolimaja, mis oli juba enne I maailmasõda haridustempliks kõigile Pärnust ülikooli suundunud noortele. Vaatamata korduvatele nime, sisu ja asukoha vahetustele peab tänane Kooli tänaval tegutsev Pärnu Ühisgümnaasium ennast tolle tarkusetempli õigusjärglaseks.
Tänavu 29. jaanuaril oodati Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlasi kooli praeguse hoone aulasse, kus asutati taaskord vilistlaskogu. „Kui Pärnu linn on Eesti Vabariigi sünnilinn, siis Pärnu Ühisgümnaasiumi võime õigusega lugeda Eesti Vabariigi sünnikooliks,“ kinnitas toona sama õppeasutuse vilistlane ja vilistlaskogu taasasutamise peamisi eestvedajaid Annely Akkermann pärast seda, kui esimese vilistlaskogu moodustamisest oli möödunud 88 aastat.
Juba tollel ajaloolisel päeval ütles vilistlane Margit Raid nüüdseks laia ja toetavat kõlapinda leidnud sõnad „Pärnu kutsub“ ja hüüdis välja mõtte, millega on praeguseks kaasa tulnud arvestatav hulk inimesi. Jaanuaris ei räägitud veel sellest, vähemalt ei mõeldud valjusti, millest pool aastat hiljem kõneldi. 12. augustil arutleti Pärnu üldhariduskoolide vilistlaste omavahelise liitmise ja ühisettevõtmiste üle.
[pullquote]Pärnu vajab ühist uut vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“[/pullquote]„Esialgu hakkasime tegema Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlassündmust. Toimus kümneid kohtumisi kohvikulaudade taga ja Facebooki vahendusel, arutelusid telefonitsi ja meili teel. Idee aina muutus ja kasvas. Millalgi talvel sõnas Hansagümnaasiumi vilistlane Rainer Toome, et Pärnu vajab ühist uut vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“,“ rääkis Akkermann. See ideepojuke saigi Augustiarvamusel õhku visatud ning kogus sealsamas sisu juurde. Irina Talviste arvates lahendab linna ühine vilistlaskogu tema mure, et kui ta on käinud Vanalinna koolis ja Ühisgümnaasiumis, siis kumma kooli vilistlane ta rohkem on. Kati Ruubeli arvates võiksid linnas kõikide koolide uksed ühel päeval lahti olla, et sinna saaks minna koos oma laste ja peredega. Audru kooli vilistlane Diana Glebova ütles, et miks ainult linnakoolid, miks ei võiks selle liikumisega olla haaratud ka maakoolid.
[pullquote]Tuleb taastada Academia Pernavensis[/pullquote]Tuumaka idee käis välja Rein Veidemann: „Tuleb taastada Academia Pernavensis, kes korraldab kõrgetasemelisi teaduskonverentse ning koostab teadusartikleid ja aastaraamatuid. Toob Pärnusse akadeemilist seltskonda. Et juba järgmisel aastal tuleb korraldada Suveakadeemia.“
Annely Akkermanni sõnul ongi Augustiarvamus selline koht, kus visata õhku üksildasel talveõhtul tekkinud ideepojuke ning kui teised hakkavad hooga kaasa mõtlema ja maandudes on idee hulga suuremaks kasvanud, siis on mõtet hakata seda ellu viima. „Õppisin Pärnus“ ideega nii juhtuski.
„Pärnu Ühisgümnaasiumi Vilistlaskoguga on liitunud näiteks paar finantstöötajat Londonist, õigusvaldkonna asjatundja Maastrichtist, mitmete elukutsete tipptegijad USA-st. Kutsusuime liituma läbi Facebooki ja liitumisavaldusi tuli üle maailma. Sealtpoolt ookeani saabusid teated veel kõige kiiremini, “ jätkas Akkermann. Raid teadis täiendada, et tänaseks on taasloodud vilistlaskogu Facebooki grupiga ühinenud paarsada vilistlast. „Tänane sündmus on nagu peaproov selleks, et sama sündmus järgmisel aastal korduks juba palju sisukamalt ja millega võiks auväärselt tähistada Eesti riigi sajandat aastapäeva,“ selgitas Raid.
Raid ja Akkermann peavad tähtsaks koolideülese liikumise loomist, mille deviisiks on Rainer Toome välja öeldud mõte: „Õppisin Pärnus“. Avame ühel päeval kõigi linna ja maakonna koolide uksed, kinnitasid mõlemad naised.
Kolmanda ülesandena näevad nad vajadust tuua kokku inimesed perekonniti, näitamaks oma lastele, kui lahedates koolides õpiti. „Tuleb aidata lastel aru saada lasteaiast kooli liikumist ja kooli rolli olulisust meie edaspidise elu kujundamisel. Aga miks mitte jutustada sellestki, kuidas kooli direktor on meid kõnetanud,“ arutles Raid. Ta lisas, et ei peaks mõtlema ainult sellele, kas meie tänava nurgal on kõik hästi. Eesti linnades ja mujal Euroopas ja kaugemal maailmas asuvate pärnakate ühtekuuluvuse tunnet peab võimalikult paremini ära kasutama.
„Annely öeldud rahvadiplomaadi staatuse väljamängimine on hästi oluline mõte, mille kaudu juhtida Pärnusse ka huvitavate teaduskonverentside, spade või suvituskonverentside liikumist. Pärnu on esimene stoppeatus Rail Balticul Euroopast Eestisse tulles. Miks me siis seda ära ei kasuta, kui saaksime seeläbi ka linnana rohkem kõnetatud?“
[pullquote]Pärnu idenditeedist rääkides oleks rõõmus kuvand väga suure vaimujõuga[/pullquote]Raidile meeldis aasta arvamusliidri Raul Rebase mõte. „Küsisin temalt, mis on see paikkondade uuringu tulemus, mis räägib Pärnu kohta – see, mida Pärnu kohta välja tuuakse? Vastusena kuulsin: Valgre ja muusika suund, muul ja mere suund. Ja ikkagi puhas rõõm! Suvepärnakate pildid on pruunilt päevitunud, rõõmsad, õnnelikud inimesed. Rõõmsate inimeste kuvand on see, mida Pärnust välja läinud pärnakad võiksid endas kanda. Näiteks rõõmsate laste festivalid. Millised on rõõmsate laste koolid, kus kasvavad rõõmsad vilistlased, pärnakad. Rõõmusõnum ei ole üldsegi halb sõnum. Pärnu idenditeedist rääkides oleks rõõmus kuvand väga suure vaimujõuga. Küsimus on lihtsalt läbi mängimises. Ilmselgelt pole see eraviisiline algatus vaid koostöös linnaga.“
Üheaegselt Ühisgümnaasiumi vilistlastega vesteldes toimus ka linnapea kandidaatide vaheline väitlus. „Debati säravaim idee pärineb Kivimägilt, kes tegi ettepaneku hakata Pärnus korraldama kunagiste pärnakate kokkutulekuid,” sõnas väitlusest ülevaadet kirjutanud Pärnu Postimehe ajakirjanik Teet Roosaar.
„Kivimägi sõnad asetusid otsekui kirsid tordile. See on sama idee edasiarendus,“ rõõmustas Akkermann. „Kivimägi mõtles kaasa ja kaugemale. Kui mõeldakse teha Pärnu üldhariduskoolide vilistlaskogu ning üle maailma vilistlasi kokku kutsuda, siis miks mitte korraldada ülemaailmset pärnakate päeva. Esimesel korral linnapeaks saades algatas Kivimägi idee Pärnu päevast. Kivimägi mõtles kaasata inimesi, kes ennast pärnakaks peavad. Ilmselt ka ennast, kuigi lõpetas Sindi gümnaasiumi, tunneb end siiski pärnakana,“ vahendas Akkermann seda, mis siinkirjutajal kuulmata jäi.
[pullquote]Reti Tross, kes koos vilistlasest ema Tiina Vihmanniga tuli juba hommikul kell 7 kokkama[/pullquote]Küll ei jäänud märkamata kooliõuel tegutsenud Pärnu Ühisgümnaasiumi heategevuslik õpilaskohvik Pärnu Õis, mis pakkus suupisteid Augustiarvamusel. Et letid saaksid kaetud, paluti kodukokkadel ja -kondiitritel tuua head-paremat müügiks. Väike seltskond vilistlasi valmistas kohvikupidajatele toite Kuninga Tänava kooli kokandusklassis hommikul seitsmest saadik. Tuuli Mathieseni kokaraamatu sai Vanalinna kooli 3. klassi õpilane Reti Tross, kes koos vilistlasest ema Tiina Vihmanniga tuli juba hommikul kell 7 kokkama ning kauples kohviku letis pealelõunani. Kohviku tulu kasutatakse Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasesinduse tegevuseks.
Akkermanni hinnangul oli köögi staar ja kohviku promootor Riti Tross. Toimekas Riti kinnitas, et soovib kindlasti saada Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlaseks. „Kindlasti saab Ritist ka kuulus chef. Tal on looduslik anne: haaras platsi, jagas korraldusi, maitses ja müüs,“ lausus Akkermann veendunult.
Urmas Saard
Samal teemal:
Pärnu koolidele luuakse ühist vilistlasidentiteeti „Õppisin Pärnus“
Augustiunetus algab Pärnu Augustiarvamusega
Pärnu Ühisgümnaasiumi Vilistlaskogu alustab sündmusega „Pärnu Kutsub“
Pärnu Ühisgümnaasiumi vilistlased asutavad taas vilistlaskogu