Pärimusmuusikast ja rockist võimsat sümbioosi loov Nikns Suns ehk läti keelne “kuri koer” oli taas oma täies koosluses Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajate ees.
Näitleja ja teatriõpetaja Katre Kaseleht kuulab seda karismaatikute seltskonda igal võimalusel sarnaselt väga paljude teiste „kurja koera“ kuulajatega.
„Nikns sunsil on oma truu publik, kes on neid aastast aastasse folgilt leidnud. Kõigil on laulude sõnad ja ka tantsusammud kenasti peas,“ rääkis Kaseleht viimati kuuldud kontserdi elamustest. Tunamullu iseloomustas ta Nikns Sunsi omapärase bändina, kelle repertuaar on laias laastus vähe muutunud. Tol korral üllatas ansambel teda mitme uue looga. Seekord tutvustasid nad oma teist stuudioplaati. „Minule tundus selle kõla pehmem kui esimese plaadi lugudel. See võib tulla sellest, et lõviosa “Urjoh, hunti” palade eestlaulja on Priit Oks, kelle hääl ei ole nii karune, kui Ragnar Toompuul, kelle kanda on eestlaulja roll esimesel plaadil. Rocki ja vunki on aga jätkuvalt,“ jagas kultrahoovilt saadud värskeid muljeid Kaseleht ja lausus lõpuks, et ei jõua ära oodata, mil saab panna värske sõõriku oma auto plaadimängijasse.
Festivali teatmikus kirjutatakse, et ansambli ürgsest väest ja sütitavast energiast tulvil helikombinatsioonide hulgast leiavad kõrvupaitavaid noote nii pärimusmuusika kui rocki ja raskepäraste metal-kõlade austajad. „Kollektiivi jõulise ja eheda lavalise oleku tõttu räägitakse nende erinevatest ülesastumistest lausa legende.“ Ansambli koosseisus: Ragnar Toompuu – rütmikitarr, laul; Merike Paberits – flööt, torupill; Priit Oks – laul; Madis Nõmme – soolokitarr; Tanel Kadalipp – basskitarr, laul; Kristo Joosep – trummid.
Urmas Saard
Samal teemal:
Piltuudis: Minu Isa Oli Ausus Ise
