Käimas on passiivse joomise teemaline kampaania

Eesti Karskusliit käivitas aprillis Norway Grantsi ja Sotsiaalministeeriumi rahastatud alkoholi kahjudele suunatud meediakampaania. 

Kampaania peamisteks osadeks on tele- ja raadioklipid, internetibännerid, temaatiline koduleht jms. Teavituskampaania viiakse läbi nii eesti kui ka vene keeles.

“Alkoholikahjust rääkides ei saa me keskenduda ainult alkoholi tarvitajale ja selle mõjule tema tervisele,” ütles projekti eestvedaja, Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Termin “passiivne joomine” viitabki laiemale kahjule, mida kogevad inimesed alkoholi tarvitaja ümber. Alkoholiprobleem ei ole näiteks ainult regulaarselt alkoholiga liialdaval pereisal, see probleem on selles pildis ka abikaasal ja lastel. Inimene ei joo alkoholi praktiliselt kunagi üksinda. Keegi saab alati mingil moel mõjutatud. Ja see on äärmiselt oluline argument sellesse probleemi sekkumiseks. Nii seaduseandjate kui terve ühiskonna jaoks.”

Mis on passiivne joomine? 

Passiivne joomine, sarnaselt passiivsele suitsetamisele, viitab kahjule, mida põhjustatakse teistele alkoholi joomisel. Nende kahjude hulka kuuluvad sündimata lastele tekitatud vigastused, vanemate joomise mõju lastele, roolijoodikute põhjustatud õnnetused, koduvägivald ja alkoholiga seotud seksuaalvägivald, kuid ka rahu rikkumine, vandalism ja kaaskodanike häirimine

Kampaania koduleht: www.passiivnejoomine.ee

Projekti Facebooki leht: www.facebook.com/passiivnejoomine

Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas Rägavere vallavalitsuse pilootprojekti “Lapsed tagasi koju”, mille raames võimaldati ajutiselt vanemlikest õigustest ilma jäänud lapsevanematele tugi- ja nõustamisteenuseid, et perest eraldatud lapsed koju tuua.

Eelkooliealised lapsed paigutati 2014. aasta juulis ajutiselt asenduskodusse vanemate alkoholiprobleemi ning puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu. Peale seda tegid vanemad elus pöörde: alustasid alkoholisõltuvuse ravi ja käisid fondi toel perenõustamisel, et õppida suhtlema omavahel ja lastega, toime tulema ilma alkoholita ning vastutust võtma laste tuleviku ees. Lisaks asuti tööle ja hangiti perele suurem korter – eesmärgiks oli lapsed koju tagasi tuua.

“Uurides kolleegide käest, kui palju on teistes valdades peresid, kes soovivad oma lapsi asenduskodust tagasi, selgus, et valdavalt ei taheta. Minu kogemus kõnealuse perega aga näitab, et neid leidub,” räägib Rägavere valla sotsiaaltöötaja Kersti Suun-Deket. “Kuid nad vajavad oskusi, kuidas hakkama saada ning ennetada ja lahendada nii omavahelisi kui lastega seotud probleeme.”

Erinevalt Põhjamaadest ei ole Eestis veel üle-eestilisi spetsiaalseid positiivse vanemluse programme. Suun-Deket lisab, et sotsiaalministeerium on kaks seesugust koolitusprogrammi küll juba sisse ostnud, kuid need lähevad käiku kõige varem tuleval sügisel. Perel polnud aga nii palju aega, sest kohus laste hooldusõiguse üle toimus aprilli alguses.

Loe edasi: Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

Supilinna päevad üllatavad tänavafestivaliga

Juba esmaspäevast alates on Tartus käimas Supilinna päevad, mis pakuvad huvilistele tegevusi alates linnaosa tuleviku üle arutamisest ja ajalooga tutvumisest kuni eri võimalusteni ühiseks spordiharrastuseks.

Laupäeval avatakse aga Supilinnas esmakordselt suur tänavafestival, mis pakub supilinlastele ja teistele huvilistele mitmekesist meelelahutust ning tegevusi terveks päevaks. Pühapäeval on avatud Supilinna eriilmelised hoovid ning Kesklinna koolis toimub laste, vanemate ja õpetajate eestvedamisel suurejooneline kogukonnapäev.

Laupäeval, 25. aprillil toimuva tänavafestivali jaoks on kogu Emajõe äärne antud täielikult jalakäijate kasutusse, paigaldatud on kaks lava, festivaliplatsil ja Emajõe tänaval kutsub oma maailmast osa saama kirju seltskond kunstnikest ja spordiaktivistidest kuni taaskasutajate ja melomaanideni, kohvikupidajatest ja õllemeistritest rääkimata.

Lisaks tegevustele kuival maal saab lodjalt, kanuult või liikuvast jõesaunast kogeda täiesti teistsugust vaadet linnale.

Supilinna päevad on mõeldud kogu perele ja palju tähelepanu pööratakse ka kõige noorematele, kes saavad proovida kätt mitmesuguses kunstilises tegevuses, nt meisterdada mängupille ning tegeleda joonistamise ja paberivoltimisega, korraldatakse ka võistluslik aardejaht Supilinnas ja palju muud põnevat. Loe edasi: Supilinna päevad üllatavad tänavafestivaliga

Pühapäeval toimub Nõmmel 83. Rabajooks

Pühapäeval, 26. aprillil toimub Harku raba teedel 83. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, Fortuna Optika, Postimees, AS Ilves-Extra, Oriflame, SelectaDNA, AS Sebe, Diner ja Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab koduleheküljelt www.tallinn.ee/rabajooks.

Eesti parim sekretär 2015 töötab Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses

IMG-20150421-WA000021. aprillil toimus Tallinna Loomaaia keskkonnahariduse keskuses sekretäride päeva auks korraldatud konverents ning “Parim sekretär 2015” auhinnatseremoonia, kus võitjaks krooniti Rakvere Targa Maja ja TLÜ Rakvere Kolledži assistent Külli Vilepill.

Seekordse konverentsi teemaks oli “Tasakaalus ja õnnelik” ning teemale vastavalt olid valitud ka esinejad, näiteks jooga treener Jocke Salokorpi, toitumisnõustaja ja personaaltreener Erik Orgu, suhtekorraldaja Aune Past ning oma kogemust sekretärist ministriks jagas ettevõtlusminister Urve Palo.

Mitu nädalat kestnud konkurss “Parim sekretär 2015” kulmineerus auhinnatseremoonia ja Jarek Kasari kontserdiga. Sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja žürii hinnangute põhjal on parim sekretär 2015 Külli Vilepill, kes on töötanud sekretärina juba 13 aastat.

Konverentsil üles astunud esinejad rõhutasid kõik, et sekretär on asendamatu inimene ning et seda ametit hoidev isik on kindlate isikuomadustega – hooliv, tähelepanelik, hea enesevalitsemise oskusega, kõrge pingetaluvusega ja usaldusväärne.Need sõnad iseloomustavad ka väga hästi Küllit. Rakvere Targa Maja kollektiiv on väga uhke, et meie assistent on saanud vääriliselt pärjatud “Parima sekretäri” tiitliga.