Waldorflasteaias mängivad lapsed looduslike ja ehedate mänguasjadega nagu need käsitööna valmistatud waldorfnukud. Foto: MTÜ Terve Pere Selts Neljapäeval, 4. detsembril 2014 kell 17.30-20.00 toimub teine loeng Terve Pere Kooli selle õppeaasta loengusarjas. Seekordse kohtumise teemaks on pingevabad jõulud ja sünnipäevad. Loengud toimuvad Võrumaa waldorflasteaias Terve Pere Aed, mis tegutseb Parksepa lasteaia majas (Kesk 9, Parksepa).
Kuidas tähistada tähtpäevi ja pühasid nõnda, et see ei põhjustaks stressi lapsele ega täiskasvanule? Missugune on pinge mõju lapsele? Mis loob lapses turvatunde? Need on küsimused, millele kogenud pedagoog Heli Kudu juhendamisel loengus vastuseid otsitakse. Seekordse kohtumise praktilises osas meisterdame väikese pihunuku.
Lastele toetava kasvukeskkonna loomisele pühendatud loenguid on sel hooajal tulemas veel kaks. Jaanuaris räägib antroposoofiline arst Ülle Pechter teemal „Kuidas täiskasvanu võiks ennetada väsimust ja haigeks jäämist?“. Märtsis ootame külla Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse liiget Mati Valgepead, kes kõneleb, kui oluline on lapse turvalise kasvamise toetamiseks last ümbritsevate täiskasvanute omavaheline koostöö. Loe edasi: Terve Pere Koolis räägitakse stressivabadest pühadest
Pühapäeval, 7. detsembril kell 11 avab Haanja rahvamaja juba neljandat korda uksed neile, kes soovivad veeta üheskoos ühe toreda perepäeva. Talvõtarõ on kohalike inimeste algatatud töötubade, kohaliku keele, söögi ja muusika päev, mille eestvedajateks on Haani naised. Et igaüks leiaks endale sobiva ettevõtmise, anname väikese ülevaate sellest, mida huvitavat talvõtarõ sel aastal pakub.
Kotitarõs saab igaüks valmistada endale sobivas mõõdus kingikotte, kasutades selleks vanu plakateid ja ajakirju. Väiksemad osalejad saavad juba valmis kingikottidele kaunistusi joonistada.
Piparkoogitarõs leidub tegevust nii kõige pisematele kui ka täiskasvanutele. Valmistame, kaunistame ja küpsetame endale meelepärased piparkoogid. Piparkoogid saab kaasa.
Jutussõtarõs saab iga soovija osa kahest võrukeelsest talvemuinasjutust. Lauateatri lood kõnelevad lahkusest ja hoolimisest ning jagavad valgust aasta pimedamasse aega.
Kudamisetarõs õpitakse käte peal kudumist, s.t et varraste asemel kasutatakse käsivarsi. Lihtsam on neil, kes on enne varrastel kudunud. Kududa saab võrku (näiteks aluseks seinakaunistusele jõuludeks) ja praegu väga moodsaid ringsalle jne. Kellel on kindel huvi proovida, palume kaasa võtta jämedat lõnga (mida jämedam, seda parem, võib olla ka efektlõng) või lõigatud riideribasid (nagu kaltsuvaibale, aga hea oleks, kui ribad oleksid lõngaks ühendatud).
Savitarõs saab voolida endale meelepärase eseme või niisama savi mudida, sest teadupärast on savil rahustav ja teraapiline toime.
Kanepi segäkuur umal 130. sünnüpääväl. Harju Ülle pilt.Võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi võitnu laulu «Mõtõ Võromaast» laul’ 29.11. Kanepi seldsimajan umma 130. sünnüpäivä pidänu Kanepi segäkuur.
Võidulaulu säädse segäkoorilõ Ritsingu Alo, laulu kirot’ Kalla Urmas. Ritsing sai ka tõsõ avvohinna – kõgõ parõmba rahvalaulusääde iist (segäkoorilaul «Karjane taht kodo», Urvastõ khk). Kolmanda preemiä sai Amori Mari latsikoorilaulu «Pärlijõgi» (Adsoni Arturi sõna) muusiga iist.
«Võidulaulu sääde kiroti Urmas Kalla palvõ pääle,» kõnõl’ Ritsingu Alo. «Ma püüdse egät salmi teksti perrä harmoonilidsõlt, rütmilidselt ja tempot muutõn esimuudu lahenda. Koorilaulusäädide tegemine om hää loomingulinõ vaheldus mu egäpääväelon ja torõ, ku tuu tõnõkõrd ka tunnustust saa.» «Mu lihtsä laulu om Ritsing pall’o põnõvambas tennü,» ütel’ kontsõrdil umma laulu kullõlnu Urmas Kalla.
Päält kultuurkapitali ja Vana Võromaa kultuuriprogrammi tugõsi konkurssi ka Põlvamaa umavalitsuisi liit ja Kanepi vallavalitsus.
Ka juubõlit pidänü segäkuur pand’ uma ola ala. 20 aastakka Kanepi segäkoori vanõmb olnu Kotisse Vaike ütel’, et Uma Pido laulu omma näide laulukavan kõgõ kõigi lemmigu.
Koori juubõliaasta sisse om mahtunu hulga laulmist Kanepi Lauluseldsi 145. aastapääväst suurõ laulupidoni vällä.
Viimädse säitse aastakka om koorijuht olnu Lindali Kalev, lauljit om parhilla 35.
14. joulukuul kell 17 näütäs presidendiprovva Ilvesse Evelin (46) Võro instituudih umma vahtsõt raamatut «LEIB. Ilo & vägi. BREAD. The Beauty & the Might». Pääle tuud tulõ autogrammitunn. Kõik huvilidsõ omma oodõdu. Uma Leht küsse Evelini käest timä juuri kotsilõ ja viimädse ao tähtsämbit tegemiisi.
Kõnõlõ ummist Vana Võromaa juurist.
Mu vanaimä pere om peri Kanepi kandist. Vanaimä elli Jõksi järve lähkün Polla talon, tuu jääs Kanepi ja Otepää vaihõlõ. Latsõpõlvõn olli kõik uma vaba ao sääl – iks suvõ ja koolivaheao ja pühä. Ma olõ emotsionaalsõlt sääl üles kasunu ja tunnõ hinnäst lõunaeestläsenä, kinkal om minkagiperäst koskilt peri hõlahus mere perrä.
Kas Sul om parhillaki tan kotus, kohe küllä minnä?
Vanaimä kodo om mu tädipoja uma. Tä opas’ minno traktorit juhtma ja tõisi mehitsit maatöid iks isoga tegemä.
Kuna viimäte Kanepi kandih kävet?
Keväjä käve üten imä ja tütrega. Kävemi külän vanatädidel, kiä viil elässe ja nigu iks – kävemi kalmuaial.
Kas võro kiilt mõistat?
Mu vanaimä-vanaesä ja vanaimä kolm sõsarat ja veli elli kõik Võromaal. Parhillaki elässe kats vannatäti. Kõik kõnõliva umavahel võro kiilt ja muidoki mõistsõmi mi, latsõlatsõ, ka võro kiilt. Loe edasi: Ilvesse Evelin: mul om Võromaalt pall’o mälehtüisi
MTÜ Rosma Haridusseltsi koolituskeskuse Vanemate Kool kutsub kõiki huvilisi sel laupäeval, 6. detsembril kl 11.00-16.00 osa saama järjekordsest koolipäevast teemal “Suhtlemise keeruline kunts”.
Pühadeaeg tähistab alati valguse saabumist. Enne suurt valgust on pimedus eriliselt tugev ja varjud võimsad. Käesoleva õppeaasta kolmanda koolipäeva külaline on süvitsi tuttav mõlema poolega – Inge Tael on töötanud vanglas ja kriisiabikeskuses, erinevates kõrgkoolides ja koolituskeskustes. Praegusteks ametiteks on psühhoterapeut, koolitaja ja superviisor. Tema loeng julgustab meid pühade eel vaatama iseendasse ning läbi iseenda suhestuma maailma ja kaasinimestega. Praktilised nõuanded käitumiseks pingeolukordades.
National Geographic Eesti detsembrikuu number keskendub muude põnevate teemade kõrval 3D-printimisele, mis muuda lähitulevikus oluliselt meie arusaama printimisest. Muuhulgas tulevad peagi kodulähedasest 3D-printerist lennukidetailid, pitsad, eluskude ja palju muudki.
Muuhulgas on detsembri numbris avaldatud ka Lõuna-Eesti projekti “Elu kahe maailma piiril” foto- ja videokonkursi võidutööde galerii. Detsembri ajakirja teised põhilood on järgmised:
Rõõm toidust
Senikaua, kui inimesed on üheskoos keha kinnitanud, oleme osanud hinnata söögi võimet meid rõõmustada ja ühendada.
Õnnistatud. Neetud. Nõutud.
Jätkates jalgsiretke „Paradiisist välja“, rändab autor läbi maa, mida ihaldavad endale kolm usutunnistust.
Sitked lehmakarjused
Nõndasamuti kui nende kari, on ka Patagoonia bagualero’d omaette tõug.
Lisaks tuleb juttu elevantide traumadest, turbulentsist lennu ajal, plastglomeraatidest, ratastoolirevolutsioonist, Egiptuse kullast, jõulurahust, näljast maailmas jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne detsembrinumber jõudis juba müügile.
Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma HaridusseltsTeisipäeval, 9. detsembril kl 18.00 toimub Rosma Koolituskeskuse korraldusel Põlva külje all Rosma koolis aktiivseminaride sarja esimene loeng, kus lektor Kalev Kaarna avab võimalusi teemal “Kuidas mõelda nähtavalt?”
Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivat lahenduste leidmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu. Kuidas seda teha ning mis kasu sellest on kodus, tööl ja koolis räägib Kalev Kaarna.
“Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivate lahendusteni jõudmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu,” ütles lektor teema tutvustuseks.
Õhtuseminaril näitabki Kalev Kaarna, kuidas keerukad mõtted nähtavaks ja selgeks teha, oma elu, eesmärke ja probleeme puude ja pilvedena üles märkides. Need võtted on kasutatavad kodus, töö juures ja ettevõtluses. Need aitavad küsida õigeid küsimusi ja leida enamikes keerukates olukordades tõhusaid ja töötavaid lahendusi. Mõnedes riikides õpetatakse neid võtteid juba 1. klassis, mistõttu peaksid need olema jõukohased ka kõigile täiskasvanutele.
Osalustasu 5 eurot, kestvus 2 tundi.
Aktiivseminari sarja järgmine esineja on Viigi Viil, kes räägib teemal “Vaimne maailmavaade – kas oht või võimalus?”
Projekti rahastab Siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.
Savvusann küttüs. Rebäse Tiina pilt.Võrokõsõ juubõldasõ: 26. märdikuu päävä õdagu tull’ teedüs, et võrokõisi savvusannaperimüs om pantu UNESCO vaimsõ perändi esindüsnimekirja.
«Üts mu opilanõ Võromaa kutsõhariduskeskusõst ütel’, et timä vanaimä oll’ nakanu ikma teleka iin, ku tuu uudis tull’,» ütel’ Veeroja Eda, kiä üten Eichenbaumi Külliga võrokõisi sanna UNESCOhe vidäsi.
«Võrokõsõ pandva rõõmuga üles pilte hindäst uma savvusanna man,» kõnõl’ Eda. «Mul om kah UNESCO aianukan!», «Puulpäävä kütämi uma UNESCO kuumas!», tõi tä vällä rõõmuhõiskit Mol’ovihu savvusanna leheküle päält.
Tervüisi saatsõ ka suur sannarahvas suumlasõ. «Nä omma nakanu sannaperändi alalõhoitmist tõsitsõmbalt võtma ja pruuvva perrä tulla,» kõnõl’ Veeroja Eda.
Klubi Russkaja Banja vidäjä Ruspari Marat kutsõ jõulukuu keskpaigan Vinnemaalõ sannafestivaalilõ. «Turismi- ja spaaettevõtja omma kah väega rõõmsa,» ütel’ Eda.
Eichenbaum ja Veeroja märgotasõ, kuis saadust tunnustusõst saasi ossa kõik võrokõsõ. «Ega mi es aja tuud asja õnnõ hindä jaos, egä Vana Võromaa vald või küläliisi tuuga kutsu, et näil om kah savvusann,» ütel’ Eichenbaumi Külli. Plaan om suidsusann Vana Võromaa hää nime kujondusõ sisse tsusata.
Sannaoppust tulõ kah mano. Võromaa kutsõhariduskeskusõn om tegemisel sanna-opikava. Veeroja Eda jutu perrä naatas sügüsest oppama sannamehe ja -naasõ mõistmiisi: sannakütmist, sannan toimõndamist sannankäümisest ravitsõmisõni. «Peränditurismi opikava om joba olõman ja sann tuu seen, oppus lätt õkva käümä, kes taht, saa mano,» kuts tä.
