Päev: 13. mai 2014

Eesti Tööõpetajate selts avas virtuaalnäituse

Alates tänasest, 13. maist saab näha aadressil www.virtuaalnaitus.ee õpilastööde näitust “Käte puudutus”.

Näituse eesmärgiks oli kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning kästiöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saadeti kolmandat korda toimuvale virtuaalnäitusele rekordarv töid. “Kaasatud olid töö- ja tehnoloogiaõpetuse, käsitöö- ja algklasside õpetajad. 114 koolist üle Eesti laekus üle 1500 töö,” lisas Nooni.

Nooni hinnangul oli selle aasta suure osavõtjate arvu põhjuseks kindlasti uudne piltide üleslaadimise süsteem, kus erinevalt eelnevatsest aastadest sai lihtsa vaevaga pildi üles laadida. Oma osa mängib ka see, et virtuaalne näitus on kujunenud traditsiooniks, mida paljud õpetajad oskavad juba oodata.

Virtuaalnäitust “Käte puudutus” saab näha kuni 2014. aasta lõpuni.

Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetas Hasartmängumaksu nõukogu ja Kultuurkapital.

Ajaloolised piiblid jõudsid Rahvusraamatukogusse

Ajaloolised piiblid_1
Foto: Stanislav Stepaško, Eesti Kunstimuuseum

2. juunini saab Rahvusraamatukogu harulduste kogu saalis näha ajaloolisi piibleid Jaan Paruski kogust. Väljapanekuga tähistatakse 275 aasta täitumist esimese eestikeelse piibli ilmumisest. Näitus avatakse 14. mail kell 16.00.

Näitusel “Alguses oli sõna. Ajaloolised piiblid Jaan Paruski kogust” on üks terviklikumaid erakollektsioone ajaloolisest eestikeelsest piiblist, sealhulgas rariteetsed eksemplarid eestikeelse piibli esimesest ja teisest trükist.

Rahvusraamatukogus saab lisaks hiljaaegu Mikkeli muuseumis eksponeeritule näha ka saksakeelset nn. Karl XII sõjapiiblit 1709. aastast. Trükiste kõrval on välja pandud valik piibliainelist vanemat Lääne-Euroopa graafikat Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogust.

1739. aastal ilmunud esimesest eestikeelsest piiblist kuni Teise maailmasõjani ilmunud trükiseid sisaldav kogu kajastab arenguid tõlketraditsioonis ning trüki- ja köitekunstis. Väljapanek pakub võimalust jälgida nahakunsti ja kaunistusmotiive ning paremini mõista, millist töömahtu ja meisterlikkust nõudis trükise väljaandmine ning milline oli raamatu positsioon kodudes.

Näitus on valminud koostöös kollektsionääri Jaan Paruski, Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Ülikooli Raamatukoguga.

Tulemas on kuues muuseumiöö

Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval. Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on tähti”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks publiku ette põnevamaid palasid oma kogudest.

Rahvusarhiivi filmiarhiiv kutsub inimesi jalgrattaretkele mööda ajaloolisi filmi-võttepaiku Põhja-Tallinnas. Tallinna Botaanikaaed, mis sel aastal esimest korda Muuseumiööl uksed avab, kutsub inimesi uurima, kuidas taimed kosmosekliimale vastu peavad ning lubab, et kiigata saab ka teleskoopidesse. Järvakandi Klaasimuuseumis saab kätt harjutada nii klaasmulli puhumises kui tähtede klaasile graveerimises. Kunda Tsemendimuuseumis uuritakse Muuseumiööl aga üllatavalt hoopis gastronoomiavalla tähti ja toidukultuuri. Eesti Panga Muuseumis õpetatakse õigetel ja valedel rahatähtedele vahet tegema. Süvahavva villavabrik-muuseumist minnakse aga tähistaeva all matkama.

Mitmel pool on muuseumid innustunud Liikumisaasta teemast – Hiiumaa Muuseumi Pikas majas tulevad publikuga kohtuma Hiiumaa sporditähed, Eesti Spordimuuseumis Tartus korraldatakse aga taas traditsioonilist sporditeemalist Muuseumiöö öö-mälumängu, Obinitsa Seto Muuseumitarõ on öisesse tähelaeva kutsunud mägironija Alar Siku. Loe edasi: Tulemas on kuues muuseumiöö

Otepää vallavanema palk läheb pedagoogidele

Kuldar Veere

Otepää vallavanem Kuldar Veere on kandideerides lubanud, et ta töötab ilma töötasuta. Vallavanema palk läheb Otepää valla üldhariduskoolide pedagoogidele.

Otepää Vallavolikogu otsustas Kuldar Veere ettepanekul, et vallavanemale ametipalka ei määrata ning suunas selle valla koolide – Otepää Gümnaasiumi ja Pühajärve Põhikooli, palgafondi.

“Lubasin kandideerides anda oma palga Otepää valla tublide õpetajate tunnustamiseks,” sõnas vallavanem Kuldar Veere. “Olen selle lubaduse ka täitnud. Mul on hea meel, et õpetajate tunnustamisel saavad sõna sekka öelda ka lapsevanemad.”

Otepää Gümnaasiumi palgafondi määrati 19 296 eurot ja Pühajärve Põhikooli 6432 eurot täiendavaid sihtotstarbelisi vahendeid. Raha määramise aluseks sai õpilaste arv koolides.

Otepää Gümnaasium kehtestas raha jagamiseks vastava statuudi. Ettepanekuid preemia tegemiseks saavad teha kõik inimesed või ühendused kaks korda aastas – kevadpoolajal 30.maiks ja sügispoolajal 1.detsembriks. Nii kevad- kui ka sügispoolaastal määratakse ja makstakse preemiat kuni kuuele inimesele, kokku 12 preemiat.

Pühajärve Põhikoolis otsustab vallavanema palga jagamist kooli juhtkond, õpetajad ning kooli hoolekogu üheskoos.

Keskkonnaamet kutsub matkama

Keskkonnaameti korraldatud matkad toimuvad 24.-25. mail üle Eesti ning viivad tutvuma Eesti kaitsealadega. Matkad on kõikidele huvilistele tasuta ning neid juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid ning kogenud loodusetundjad.

„Tänavu on looduskaitsekuu pühendatud mere ja ranniku kaitsele. Matkadel peame koos piknikku, selleks palume kõigil osalejatel kaasa võtta oma leivakott ning jook. Riietuda vastavalt ilmastikule. Matkad on tasuta, vajalik on eelregistreerimine matkade kontaktisikute kaudu, kuni kohti jätkub,“ ütles Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Keskkonnaameti kevadmatkad on pühendatud looduskaitsekuule ning üleeuroopalisele kaitsealade päevale.

Täpsema info matkade kohta maakondade kaupa leiab Keskkonnaameti veebilehelt.

Matkade korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartu nimetati Eesti kõige jalgrattasõbralikumaks linnaks

Reedel, 9. mail Tallinnas Rahvusraamatukogu kuppelsaalis toimunud seminaril “Linnaliikuvuse seminar: Eesti linnaliikuvuse plaanidest 2015-2020” kuulutati konkursi “Jalgrattasõbralik linn 2014” võitjaks Tartu linn.

Jalgrattasõbralik linn 2014 valiti projekti raames läbi viidud uuringu põhjal, mis keskendus jalgrattaliikluse ja jalgrattapoliitika olukorrale Eesti linnades. Uuringu käigus küsitleti nii omavalitsusi kui ka linnakodanikke. Lisaks jalgrattasõbralikkuse uurimisele analüüsiti ka kitsaskohti.

“See on auhind mitte linnavalitsusele, vaid linnale tervikuna – nii jalgrattureile endile kui ka autojuhtidele ja jalakäijatele, kes aktsepteerivad jalgrattaliiklust linnas,” kommenteeris auhinna Tartu linna nimel vastu võtnud abilinnapea Valvo Semilarski. “Igal juhul on see tiitel, mille üle võivad kõik Tartu inimesed uhkust tunda. See näitab, et kergliiklusteede areng on Tartus õigel teel.”

Auhinnaks sai Tartu kaks jalgratast, mis on plaanis anda linnavalitsuse töötajaile ametiratasteks, et tõhustada rohelist liikumist ka Tartu linnavalitsuses.

Jalgrattasõbraliku linna uuringu kokkuvõttega saab tutvuda siin.